Vabakslastu Kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Ajaloolane Eduard Meyer on rõhutanud vabakslaskmist ning seega orjade võimalusi sotsiaalse tõusu ja vabaduse saavutamiseks. Mihhail Rostovtsevi sõnul näitab see, et ka antiikaja majandus tegi läbi kapitalistliku arengufaasi. Veyne'i järgi ei olnud enamikel vabakslastutel peremehi, tänu kellele oleksid nad saavutanud täieliku vabaduse. Nad ei olnud siiski tõelised kodanlased ega saa selleks iial. Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast
süüdistused Augustuse vastu paneb Graves Livia mõju süüks. Gravesi teostes tunnistab Livia ka oma süüd Marcelluse, Agrippa, Augustuse, Gaiuse ja Luciuse mõrvades, kuigi need on ära toodud vaid ühes arheoloogilises allikas (Tacituse omas). Augustust aga kujutab autor lahke mehena, isegi sõbraliku klouni ja ohvrina, kelle elu on juhtinud ta suurushullustuses naine. Ajaloolased on Claudiusele tihti pahaks pannud, et ta lasi end kergesti abikaasadel ja vabakslastutel juhtida. Graves lükkas selle oletuse kaasaegsete ajaloolaste kombel Claudiuse tööde ja heategude vallas ümber. Sellegipoolest kasutab autor seda oletust, et vabandada Claudiuse väheb mõistetavaid, halbu tegusid. Enamus Claudiuse apsakaid (kapriisidena paistvaid hukkamisi ja muid ämbrisseastumisi), mis tema valitsemise mainet rikkusid, pannakse Messalina, Agrippinilla, Narcissuse ja Pallase planeerimise süüks. Sedamoodi tõlgendab
annaabi.ee 
