õiguse kui kohus oli talle määranud karmi karistuse, õiguse sõlmida lepinguid ja abieluõiguse. Kodanikud kanti spetsiaalsesse nimistusse. Iga viie aasta tagant viidi läbi rahvaloendus (tsensus), mille põhjal koostati kodanike nimekiri, kuhu kanti sisse kõik täisealised vabad mehed. Selle mõte oli kodanike maksustamine ja sõjaväe kohustatus. Kodanikud pidid ametnikele teatama kõik oma andmed: nime, vara, sünnikoha, isanime ja vabakslastute puhul ka vabakslaskja nimi nad pidid ka andma truuduse vande riigile. Kodanike nimistusse naisi ja lapsi sisse ei kantud. Kodaniku õigused võidi teatud puhkudel ka ära võtta: nt kui inimene muudeti orjaks, kui inimesele oli karistuseks määratud pagendus, või kui rahvakoosolek tegi vastava otsuse. Vaba kodanik pidi ilmtingimata omama maad, ilma maata ei saanud saada kodanikuks, sest selle põhjal käis varanduslik jagamine. Kodanik pidi ise hankima endale relvastuse
kasuks 16 Nii Gaius ja Justinianus Institutsioonides. Ilus nimetab testamendi alusel pärimist a testato. Samas nt Hausmaninger ja Kaser seda ei tunne ja seni allikatest ma a testato’t leidnud ei ole. 17 Sama Just. Inst 2, 9, 6. 3) favor libertatis – (vabaduse soodustamine) – kehtis orjade testamendiga vabastamisel: in obscura voluntate manumittentis favendum est liberati (D. 50, 17, 179 – kui vabakslaskja tahe jääb arusaamatuks, tuleb eelistada vabadust)18 4) favor uxoris – (abikaasa soodustamine) – tüüpiliste naistele määratud legaatide puhul nagu penus (söögivarud) ja quia eius causa parata sunt (need, mis on tema isiklikuks tarbimiseks) määratakse nende legaatide sisuks olevaid asju enamasti suurejooneliselt Selliste soodustuste ulatus oli muidugi vaieldav ning selle pinnalt tekkis eriti palju eriarvamusi rooma juristide seas
annaabi.ee 
