1) Avatus kogemustele. E võime aksepteerida reaalsust, k.a. enda tundeid. Tundetu inimene ei saa end tunnustada. 2) Võime elada olevikus, sest see on ainus olemasolev reaalsus 3) Eneseusaldus. Organism teab, mis talle head. Hea on see, mis toetab eneseteostust. 4) Vabadusekogemuse. Vabaduse tunne ja vastutus oma tegevuse eest 5) Loovus. Kunst, armastus, suhted. Inimene teostab läbi loovuse iseennast. See teooria mõjutas ka nt haridussüsteemi. Nt igasugused vabakoolid ja nende ideed. Hinneteta koolisüsteem pole aga motiveeriv. Kuna kui kogu ühiskond ühtede reeglitega, on raske tekitada koolis teistsugust tunnet. Parem maailm hakkas juba inimese enda muutmisest. Inimesed kasutavad enesemääratluseks kogemust. Igal on oma unikaalne kogemuse väli – kordumatu. Sisaldub kõike, mis käesoleval hetkel organismis toimub ja mida oleme võimelised teadvustama. Nt aistingud, tajud, sündmused.
Käib nii kunsti, inimsuhete kui ka armastuse kohta. Rogersi psühholoogia on mõjutanud nii haridussüsteemi kui ka juhtimist. Ta oli tõeline humanist, sest tema jaoks algas parema maailma ehitamine inimesest endast, mitte riigi juhtimisest. Rogersi teooria tekib 30ndate aastate lõpus. Eriti populaarne on see 60ndatel. Kriitilise poole pealt võib öelda, et tema algne idee (sünnipärane loomus on hea) on kriitikute objekt, sest seda on raske tõestada. Paljud vabakoolid kasutavad Rogersi psühholoogia ideid, mille hulka kuulub ka koolis hinnete mitte panemine. See on siiski osutunud suhteliselt ebaefektiivseks. See ei suuda veel piisavalt last motiveerida. Hea sõna, kiitus ei motiveeri. Teine asi on see, et vahel on ka teraapias mõistlik otse öelda, mida inimesel tuleks teha. Ei ole ühte retsepti, mis kõigi jaoks hea on. Mõnele sobib just selline otsene ütlemine. Rogersi põhimõisted isiksuseteoorias
annaabi.ee 
