2.1 Trahvid ja wergeld (veritasu või meheraha, tasu inimese tapmise eest) Trahvide tase sõltus kõnealuse isiku sotsiaalsest staatusest. Arvestati kolme astet: aadlik (nobilis), vabakodanik (liber) ja talupoeg/tööline (litus või poolvaba kodanik). Lisaks olid ka orjad, kuid nendel oli ainult nende turuväärtus. Lisaks oli ka vaimulikkond, kuid neid ei arvatud Charlemagne valitsemise ajal germaani seaduste hulka. Trahv (või kompensatsioon) Friisias vabakodaniku tapmise eest oli 53 solidust (kuldmünti) ja 1 denaari või tremissi. Tavalistes müntides võrdub see 1920 hõbepenni. Talupoja trahv oli täpselt pool vabakodaniku omast. Trahv aadliku tapmise eest on regionaalselt erinev: Kesk-Friisias oli see 80 solidust (täpselt 50% rohkem kui vabakodaniku eest), kuid Ida- ja Lääne-Friisias oli see 106 solidust ja 2 denaari (2x rohkem kui vabakodaniku eest). Seega oli talupoja-vabakodaniku-aadliku suhe Kesk-
Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel. Seadusandlik ja täidesaatev võim on võrdsed. Riigipeal on erapooletu vahuvõim. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. *Sotsiaalsete liikumiste kaudu saavad kõik inimesed osaleda poliitikas,nt. Osa võtta kampaaniates ,allkirjade kogumistes. *Erakonnad on erinevalt sotsiaalsetest liikumistest spetsiifilised organisatsioonid nad on loodud samuti vabakodaniku algatuse põhimõttel,kuid erakondade mõte ja eesmärk on pääseda riigivõimu juurde ning kujunadad poliitikat. Poliitilised ideoloogiad. Ühiskonna liikmetel on elu korraldusele ja ühiskonna eesmärkidele erinevad,tihti lausa vastukäivaid vaateid ning soovitakse eri asju.Seepärast moodustatakse erakonnad katma n.ö poliitilist spektrit-iga erakond peab teistest millegi poolest erinema ,et leida endale toetajaid ja
annaabi.ee 
