saab talvel sõita soojas bussis ilma, et selle eest maksma peaks, siis läheb olukord väga halvaks. Olukord läheb selleks halvaks, et kui need eluheidikud seal mitmekesi istuvad, siis bussijuht vaevalt hakkab neid ükshaaval välja viskama ja liiklust kinni pidama. Teiseks küsisin ka ajalooõpetaja käest, mis tema sellest arvab, siis ta ütles, et see plaan on väga läbimõtlemata ja arvas, et bussid hakkavad vabagraafiku alusel sõitma. Ka ütles ta, et see on inimeste diskrimineerimine, sest miks peaks Tallinna elanikud saama tasuta sõita bussiga, kui Tartus või Pärnus peavad inimesed selle eest maksma. Ka arvad õpetaja, et bussid hakkavad vabagraafikualusel sõitma, mis oleks muidugi väga halb, sest näiteks käin ma trennis Laagris, kuhu saba bussiga nr. 27, mis sõidab niigi harva ja seda oodata on suhteliselt halb. Inimesed ei saa plaanida oma käike enam, sest nad ei tea millal see buss tuleb.
Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti. 1923. aastal loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam". 1940. aastail töötas Märt Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sel ajal formalismis ehk eemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast. Tegelikult oli ta tollal üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose. Parimaiks näiteiks võib neist pidada 1946. aastal ilmunud Friedebert Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948. aastal ilmunud Lydia Koidula "Valik luulet". Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile
annaabi.ee 
