kulgeda vaid need protsessid, mille käigus Gibbsi energia väheneb. 2. Kui G saab võrdseks nulliga, siis on süsteem saavutanud tasakaaluoleku ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. 3. Kui temperatuuri ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle vastavalt võrrandile: G = H TS. 24. Gibbsi vabaenergia arvutamine · Konstantsel temperatuuril ja rõhul: · Standardne reaktsiooni vabaenergia: · Temperatuuri mõju reaktsiooni vabaenergiale: 25. Keemiline potentsiaal · Keemiline potentsiaal näitab, millist kasulikku tööd võib põhimõtteliselt anda ühe mooli antud aine läbireageerimine või üleminek faaside vahel, kui teiste komponentide massid seejurues ei muutu (neid on võetud suures liias). 26. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid · Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni
kulgemist või mittekulgemist. Standardne reaktsioonientroopia – saadused – lähteained. Summaarne entroopiamuut on keskkonna entroopia ja süsteemi entroopia summa. Kui protsess on spontaanne, siis summaarne entroopiamuut on positiivne. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine. Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire ja on mittepöörduv. 11. Vabaenergia. Reaktsiooni vabaenergia, vabaenergia ja töö, temperatuuri mõju vabaenergiale. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad iseeneslikult ja kui palju nad võivad tööd teha? Püsival rõhul ja temperatuuril saavad spontaanselt toimuda vaid need protsessid, millle vabaenergia väheneb. Vabaenergia ongi siis energia, mille arvel tehakse tööd. Temperatuuri muutmine väga ∆ H ja ∆ S ei mõjuta, aga mõjutab märgatavalt vabaenergiat ja võib isegi märki muuta. Keemiline tasakaal 12. Keemilise reaktsiooni tasakaal
4 molekuliks. Jõud, mis sunnivad valku kvaternaarstruktuuri moodustama: Tüüpiline Kd väärtus kahele Lehekülg -8 -16 subühikule: 10 kuni 10 M, mis vastab assotsatsiooni vabaenergiale 50-100 kJ/mol; entroopia kasv © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 hüdrofoobsete rühmade peitmise tõttu. Eelised: stabiilsus (pinna ja mahu vähenemine); geneetiline ökonoomsus (vähem kodeerivaid geene); katalüütiliste trentrite kokkuviimine; kooperatiivsus. VI SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 1
• Seega võib süsteemi entroopia ka kahaneda, kui selle arvelt keskkonna entroopia vähemalt sama palju kasvab. Entroopia sõltuvus temperatuuris: Reaktsiooni ∆H ja ∆S ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna temperatuur mõjutab nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. • Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga märgatavalt ja võib isegi märki muuta! 11. Vabaenergia. Reaktsiooni vabaenergia, vabaenergia ja töö, temperatuuri mõju vabaenergiale. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad iseeneslikult ja kui palju nad võivad tööd teha? Vabaenergia- süsteemi energia, mille arvel ta saab konstantsel temperatuuril ja rõhul tööd teha Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (ΔG < 0). Tasakaaluolekus ΔG = 0 Standardne reaktsiooni vabaenergia: Reaktsiooni ΔH ja ΔS ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna temperatuur mõjutab
Millised keemilised reaktsioonid toimuvad iseeneslikult? püsival rõhul ja temperatuuril saavad spontaanselt toimuda vaid need protsessid (keemilised reaktsioonid), mille Gibbsi energia väheneb. Vabaenergia Konstantsel temperatuuril ja rõhul: G= H- TS ja G= - TSsum Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (G < 0). Tasakaaluolekus G = 0 Standardne reaktsiooni vabaenergia Gr°= nGf° (saadused) nGf° (lähteained) Temperatuuri mõju reaktsiooni vabaenergiale Reaktsiooni H ja S ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna temperatuur mõjutab nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga märgatavalt ja võib isegi märki muuta! Gr°= Hr° TSr° Keemiline tasakaal Keemilised reaktsioonid: pöörduvad CaCO3 (t) CaO (t) + CO2 (g) mittepöörduvad (kulgevad ühes suunas, praktiliselt lõ puni) 2 KClO3 (t) 2 KCl (t) + 3 O2 (g)
Millised keemilised reaktsioonid toimuvad iseeneslikult? püsival rõhul ja temperatuuril saavad spontaanselt toimuda vaid need protsessid (keemilised reaktsioonid), mille Gibbsi energia väheneb. Vabaenergia Konstantsel temperatuuril ja rõhul: G= H- TS ja G= - TSsum Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (G < 0). Tasakaaluolekus G = 0 Standardne reaktsiooni vabaenergia Gr°= nGf° (saadused) nGf° (lähteained) Temperatuuri mõju reaktsiooni vabaenergiale Reaktsiooni H ja S ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna temperatuur mõjutab nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga märgatavalt ja võib isegi märki muuta! Gr°= Hr° TSr° Keemiline tasakaal Keemilised reaktsioonid: pöörduvad CaCO3 (t) CaO (t) + CO2 (g) mittepöörduvad (kulgevad ühes suunas, praktiliselt lõ puni) 2 KClO3 (t) 2 KCl (t) + 3 O2 (g)
annaabi.ee 
