Osmootne rõhk: Osmoosi toimel tõuseb kõrgema kontsentratsiooniga lahuses rõhk, mida nimetatakse osmootseks rõhuks. Osmootne rõhk p – on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimist lahusesse läbi membraani. 65. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Toitainete transport rakkude vahel Osmoosi teke seletub lahuse madalama vabaenergiaga võrreldes lahusega 67. Puhverlahuste koostis ja puhverdava toime põhimõte. Puhverlahused. Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- või hüdroksiidiioone siduda ilma, et nende pH seejuures märgatavalt muutuks Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega.
Negatiivse rõhuvoolu toimel liikumine. Vedeliku liikumisel on takistus väiksem võrreldes floeemiga. Floeem üldiselt langev vool, aga kui vaja fotosünteesiprodukte mujal, võib ka langev olla. Rakusisaldis on elus. Rakuseinad on elastsed. Positiivse rõhuvoolu toimel liikumine. 36. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel Veepuudus tekib, kui mulla vesilahuse veepotensiaal on madalam kui taimes. Vesi liigub kõrgema vabaenergiaga piirkonnast madalama poole. ABA toimel... (vt eespool). B. Fotosüntees 1. Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3 - 0,05 0,82 2. Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis MSP - vett lagundav kompleks (PS II-s), plastotsüaniidid (PC). 3. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage
Nikkel difundeerub mööda karbiidiosakeste pinda moodustades "sildu" viimaste vahel (joon.18a). Sellega kaasneb ka Cr3C2 mõningane lahustumine niklis, millest annab tunnistust Ni joonte nihkumisest ja laienemisest. Kahanemise algus sõltub mõningasel määral ka pulbri o disperssusest. Suurema disperssusega pulbreis algab kahanemise ca 50 C varem kui jämedamast pulbreist katsekehades. Peenemad pulbrid on suurema vabaenergiaga ning seetõttu aktiivsemad. Suurema sideaine sisaldusega katsekehades toimub kahanemine o selles temperatuurivahemikus (800-1150 C) suuremal määral. Ka suurema sideaine sisaldusega pulbreis sõltub kahanemine pulbri disperssusest. suurema disperssusega pulbrid kahanevad rohkem. Aktiivne kahanemine algab vedela faasi tekkimisel s.o. eutektikumi sulamisel. Peened karbiidiosakesed saavad võimalused kapillaarjõudude mõjul ümber asetseda
annaabi.ee 
