Balti kett http://www.thebalticway.eu/wp-content/uploads/2014/06/gallery.jpg Balti kett Oli suur poliitiline meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989 aastal, nii Eesti kui ka Läti ja Leedu aladel. Baltimaad olid kaotanud vabaduse pooleks sajandiks. Sellega taheti näidata maailmale, kui suur on Baltimaade vabadustahe. Taheti ka tähelepanu juhtida MRP salaprotokollide, mis tõi kaasa Baltimaade okupeerimise, suure NSVL poolt. Balti kett Katkematu inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest, 400000 Eestist http://balticchaintour.com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus!
ning eesti rahva ja riigi olemasolu sattus kahtluse alla. Eesti rahvaarv vähenes II maailmasõja tulemusel umbes 300 000 inimese võrra, mida oli üle 25% sõjaeelsest. Selline rahvastikukaotuse osakaal koos sõjategevusele järgnenud terroriga on Euroopas üks suuremaid. Muuseum on ühtlasi mälestusmärgiks neile paljudele, kelle haued on jäljeta. Meie hukkunud on matmata, kuni nende mälestus pole jäädvustatud. Mitte ainult nende mure muljutused, vaid rahva vabadustahe ja kustumatu lootus aitas allasurutud ühiskonnal ent säilitada ning esimesel võimalusel jälle pead tõsta ja jälle oma riiklik iseseisvus taastada. Meie Eesti okupatsiooni muuseum pole nii suur, aga siin on toodud välja kõik inimeste valud ja emotsioonid. Tuhandele inimestele see oli kõige kohutavam aeg nede elus. Paljud säästsid, aga paljud lahkusid. Muuseumi külastades on võimalus igaühele tunda, natukene küll, aga tunda, mis toimus nende aastatel ja kuidas see toimus
riigipöörajad, süüdistavad teineteist ning Jeltsinit impeeriumi hävitamises. Jeltsini lähikondlased omakorda arvustavad Liidu juhtkonna “ebaadekvaatset” tegutsemist ja kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama pigem kommunismi ning nõu- kogude süsteemi kriisi. Kõik Liidu säilitamise pooldajad, sh Gorbatšov, süüdistavad Liidu lagunda- mises kohalikku eliiti, separatiste, natsionaliste ja parteinomenklatuuri, kusjuures motiivina esitatakse mitte rahvaste vabadustahe, vaid soov pääseda riigivara jaga- mise juurde. Impeeriumi idealiseerijad jätavad enamasti rahvusküsimuse sisulise analüüsi kõrvale ja kõnelevad üksnes rahvuste enneolematust õitsengust nõukogude võimu ja sotsialismi ajal. Memuaaridest nähtub, et Balti rahvaste vabadusliikumine etendas Nõukogude Liidu lagunemisel väga tähtsat, mõnes valdkonnas koguni teerajaja rolli, kuid peamine oli siin ikkagi Venemaa enda suveräniseerumine. Mõnede Baltikumist
annaabi.ee 
