maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja- astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi kokkuprkeid. Kriisiolukorras tusis esile uus poliitiline jud Eesti Vabadussjalaste Liit, mis loodi 1920. aastail sjaveterane koondava mittepoliitilise hendusena, kuid ei suutnud 1930ndate algul poliitikast krvale jda. Vabadussjalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Vabadussjalased nudsid uuendusi valitsemises ning sdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva hulgas. Vabadussjalased (nagu tegelikult ka mitmed parteid) pidasid vajalikuks muuta phiseadust, et seada sisse presidendi ametikoht
Rõuk võidetavalt sai kõneks inspiratsiooni oma healt sõbralt Pätsilt. Olukord riigis oli 1931 a kevadeks maj mõttes üsna raske. Kongress otsustas omalt poolt kaasa aidata PS muutmisele. Ei osaletud ega tahetudki osaleda valimistel. Nende tegevust 31-32 on võrreldud survegrupi tegevusega. Selleks kasutati lobbytööd, avalikku propagandat, ajakirjandust (pärast II kongressi hakkas ilmuma VSKL ajaleht võitlus eesti aprema tuleviku eest, hiljem võitlus). Selge poliitiline lähenemine. Vabadussjalaste autoriteet tol ajal oli suur. Juhtkonnas olid väga tuntud tegelased. Taolise org survest ei saanud üle ega pümber. Vabadussõjalaste surve oli väga oluline selle juures,et 193 lõpus IV RK otsustas PS muutmise arutusele võtta. 1932 kevadeks töötati välja PS muutmise eelnõu ja otsustati panna 1932 aug-s referendumile. Selline suur võit vabadussõjalastele indu juurde, veelgi enam innustas jätkama KL sees toimunud oluline muutus. 1932 märtsis III kongress, mis tähistas keskliidu
annaabi.ee 
