Peeter I ratsamonument: 1920 7. juulil otsustas Tallinna Linnavolikogu maha võtta Peeter I mälestussammas. Kuju mahavõtmine lükati aga edasi, kuniks selle asemele saab püstitada mõne teise kuju. Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk. Linna ehituskomisjon lootis tookord kuu ajaga töötada välja vabadusmonumendi kava ja kuju. Otsustati kasutada Peeter I ausamba aluskive. Kavandatava mälestussamba avamispäevaks määrati 24. veebruar 1924.
kättesaamatu. Kuid miks mitte säilitada linnaruumi veidi õhku ja avarust ning jätta plats nii nagu ta on. Kuna ma ise kahjuks Rakvere linna elanik ei ole, jäi mulle algul selgusetuks, kus Vabadusplats üldse asub. Samuti ei ole ma kursis niivõrd linna ajaloo ning selle endiste ja praeguste kodanikega. Kuid leian, et Eesti kultuuri- ja kodulugu väärib igal juhul tundmaõppimist, eriti kuna tegemist on ka minu kodumaakonna keskusega. Järgnevas referaadis püüangi anda ülevaate Vabadusplatsi ümber asuvate huvitavamate hoonete ajaloost ja käekäigust tänapäeval. ,,Heal lapsel" mitu nime Õpetaja heinamaaks nimetati linna keskel, kunagisel kirikumaal asuvat lagedat platsi, kus asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, moodne spordikompleks ning teised erinevad spordirajatised ja -asutused. Esialgu oli see lage ala mõeldud linna staadioniks1, et aga seal ida suunas maa tõusis, oleks spordiväljaku tegemine nõudnud suuri kulutusi.
Vaimsus oli traditsioonilisem kui Pallases. Asus Tallinnas. Suur Eesti Kunstnike Ülevaatus eesti kunstnike tööde näitus. Oli pöördepunktiks kunstnike töödes, kuna näitas nii vanemaid töid kui ka juba noorema põlvkonna kaasaegsemaid töid. KUNSTNIKUD Ado Vabbe, Märt Laarman, Arnold Akberg, Eduard Ole, Adamson Eric, Aleksander Vardi, jne. Kubismi mõjutused. Tema töid: ,,Kohvikus". Märt Laarman: ,,Oleviste ja Niguliste" Arnold Akberg: ,,Naine lapsega" Adamson Eric: ,,Lilled Vabadusplatsi taustal", ,,autoportree silmusega". Polnud ainul maalikunstnik, vaid ka tarbekunsti. Tegi ka keraamikat ,,Koopaelaniku serviis". Tegi ka nahast esemeid: rahakotte. Tegeles ka tekstiiliga. Karl Pärsimägi: ,,Talutuba soemüüriga" Richard Uutmaa: ,,Rukkilõikajad" Johannes Võerahansu: ,,Maastik hanedega" Eduard Viiralt: ,,Põrgu", ,,Virve". Tema töödes esines rahutus ja mitmekesisus. 30-datel toimus tema töödes rahunemine. Eklektiline ja fantaasiaküllane linna kujutamine jäi möödanikku
annaabi.ee 
