Sündmuste dramatism ei tule regivärsilistes koolkonna rajajaks, mida iseloomustab kõrge ballaadides esile, lugude arendus on punane ja analüüsikultuur ja mõttetäpsus, kirjutamisstiil, monotoonne. M. Heiberg. Debüteeris esikkoguga koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline "Mure-lapse laulud". Tema luuletustes on uue aja erudeeritus, teose vormi ja sisu, keele ja stiili optimismi, vabadusmeeleolusid (,,Ju kumab vahekordade hindamine. koit,, ,,Tuksata elu!,,).Ka temal väljenduvad ühiskondlik surutis ja isiklikud pettumused. Aga 17. J.Oks (1884-1918),O.Luts(1887-1953) ja nende veenvaks edasiandmiseks ei ole luuletajal teisi prosaiste. piisavalt oskusi ja vahendeid.1Maailma Sõja ajal Oksal olid keerulised tundekompleksid, mehe- kirjutas sa sotsiaalselt kaalukat ja tundlikku naise suhteid integreerivalt käsitlev looming. sõjavastast luulet
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 32 minnes. 1910-1920 luules iseloomulik ja Ridalal viljakaks kujunenud regivärsivormiline lüroeepika - eeposemõõtmeline "Toomas ja Mai" (1924) - sisaldades tähtsamaid eesti perekonnaballaade ja ka Ridala enda värsse. Marie Heiberg (1890-1942) esikkogu "Mure-lapse laulud" 1906 - luuletustes uue aja optimismi,vabadusmeeleolusid, sugestiivseid isiklikke elamusi, nukrameelsust, üksindustunnet. Kõneleb kodumaast ja selle saatusest Teine kogu "Luule" (1913) - teadlikum sümbolistlik kujutluslaad, kindlam värsitehnika. Igatsusnoot ikka kõrgel, kuid ebamäärasem, esile tõuseb alanduse- ja üksindustunne. Kindla maailmavaatelisuse puudumine viib eneseusu kõikumiseni, see sihitute mõtisklusteni. Kuulutab luule tõest kõrgemal seisvaks.