lisaks selle vahetule toimepanijale ka riigivõimu esindajat või sõjaväeülemat, kes on andnud korralduse süüteo toimepanemiseks või kelle nõusolekul süütegu on toime pandud või kes ei ole takistanud süüteo toimepanemist, kuigi see on olnud tema võimuses (§ 88). Isikuvastased süüteod (KarS §-d 113–150) on eluvastased süüteod (nagu tapmine, mõrv), tervisevastased süüteod (näiteks raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased süüteod (nagu orjastamine, pantvangi võtmine) seksuaalse enesemääramise vastased süüteod (nagu vägistamine jms). Ka isikuvastaste süütegude eest on kehtestatud karmid karistused, näiteks tapmise ja vägistamise eest kuni viieteistaastane vangistus, mõrva eest aga kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (KarS § 151–168) on süüteod
liiklusseadust jne). Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nim süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. Isikuvastased süüteod sätestavad karistuse eluvastaste süütegude (tapmine, mõrv), tervisevastaste süütegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased süüteod (orjastamine, pantvangi võtmine) seksuaalse enesemääramise vastased süüteod (vägistamine jms). Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod on süüteod võrdõiguslikkuse vastu (sotsiaalse vaenu õhutamine), põhivabaduste rikkumised (usuvabaduse rikkumine, sõnumisaladuse rikkumine jms) ja süüteod valimisvabaduse vastu (valimise võltsimine, hääle ostmine, valimispettus jms). Süüteod perekonna ja alaealise vastu on nt lapse ja vanema ülalpidamise kohustuse
annaabi.ee 
