õppima. James F. stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemustest, siis kaob meil alus õhutada neid elamis-eksperimentidele. 12. Kuidas õigustas Mill vabaduseprintsiipi? Kõik peavad teiste suhtes järgima teatud käitumisjoont. Selline käitumisjoon tähendab, et üksteise huvisid ei kahjustata, või õigemini- ei kahjustata teatud huvisid, mida kas seaduses väljendatult või vaikimisi loetakse õigusteks. Mill kavatseb akitsta sellist arusaama õigustest, mille kohaselt õigused pole mitte loomulikud või fundamentaalsed, ega ka lihtsalt peegelda seda, millised parajasti juhtuvad olema mingi maa seadused, vaid mis lähtub utilitarismi teooriast. 13
Kui jah, siis variseb Milli positsiooni tuum kokku. Inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemusest, siis kaob meil alus õhutada neid elamiseksperimentidele. Mis mõtet on lasta teistel inimestel demonstreerida meile uusi elustiile, kui me pole valmis õppima? Aga kui me ei saa kaitsta neid elamiseksperimente, on märksa vähem õigustatud ka isikupära ja vabadus, vähemasti nende argumentide alusel, mida esitab Mill. 12. Kuidas õigustas Mill vabaduseprintsiipi? Mill õigustas vabadust ulitaarselt – vabadus pole iseenesest hea; teatud vabaduse andmine toob kaasa õnne ja progressi. Ta leidis, et inimkond areneb, kui lastakse eksperimenteerida erinevate eluviisidega (vigadest õpitakse; vähemoriginaalsed saavad targematest eeskuju) Areng on võimalik vaid juhul, kui indiviidil on vabadus elada nii, nagu ta enda jaoks paremaks peab. Inimese üle võib kehtestada välise kontrolli vaid sellisel juhul kui tema tegevus riivab teiste inimeste huve
annaabi.ee 
