ebasünnis paljastus, või seksuaalne väärkohtlemine), ebaseaduslik oht või hirmutamine. Kuriteo planeeritud või raskendatud vormid, kus rakendatav, olid samuti kaasa arvatud. Süüdimõistmiseid kasutati, seetõttu, et Rootsi kriminaalkoodeks 21 määrab, et isikud on süüdi mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05% vägivaldsetest kuritegudest oli kaduma läinud seotud isikukoodid 1988 ja 2000 vahel. Sotsiaaldemograafilised muutujad Perekonnaseisu ja sissetuleku andmed olid kogutud alates 1970 ja 1990 siseriiklikel loendustel. Kui andmed üksikisiku tulu kohta olid kadunud, siis kasutati leibkonna sissetulekut kas 1970 või 1990 aasta rahvaloendusest
Ühe sellise asjaoluna osutab kohus varalise kasu tegelikule saamisele sellise süüteokoosseisu korral, mis subjektiivse koosseisu tunnusena näeb ette üksnes varalise kasu saamise eesmärgi69. Tõsi, märksa vähem 66 Raska, E., Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 67 J. Sootak - Kaks aastat karistusseadustikku – uus õigus ja uued probleemid? Juridica 2000, nr 8, erinumber lk. 35-44 68 J. Ginter, M. Kruusamäe, J. Sootak. Eesti karistuspoliitika: vabadusekaotuslikud karistused. Tallinn: Juura 2004, lk 30. 69 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a. otsus 3-1-3-14-03 – Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 25.09.2002 otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 42 veenvalt mõjub Riigikohtu nõustumine ringkonnakohtu seisukohaga, et süü suurust mõjutab raskendavate asjaolude puudumise ja kergendava asjaoluga mittearvestamise
annaabi.ee 
