äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena. (3) Kuriteo eest võib mõista ühe põhikaristuse, millega võib ühendada ühe või mitu lisakaristust. (4) Üheliigilisi karistusi ei saa samaaegselt mõista põhi- ja lisakaristusena. § 22 [kehtetu] § 23. Vabadusekaotus 4 (1) Vabadusekaotust võib mõista tähtajaga kolmest kuust kuni viieteistkümne aastani või eluaegsena. Tähtajaliste vabadusekaotuslike karistuste liitmisel vastavalt käesoleva koodeksi § 43 lõikele 31 võib kohus mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani. (2) Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümneaastane, ei või vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat. (3)-(8) [kehtetud] § 231 [kehtetu] § 232. Arest (1) Aresti võib mõista tähtajaga kuni kolme kuuni.
2001 muudegi prokuröri kohtust osavõtt kohustuslikuks. Meie õigussüsteem aga unustab kontrollida, kas karistus on oma eesmärgi täitnud, st kas inimene on pärast karistust ka otsustanud edasisi kuritegusid toime mitte panna. 3.2. Karistuspraktika Reaalse vangistuse tase on vähenenud (30% 25%). Sagedamini kasutatakse aresti (juba 5%). Reaalse vabadusekaotuse kohaldamise absoluutarvud on kasvanud 3 korda, võttes aga arvesse aresti järjest sagedasema kasutamise, on vabadusekaotuslike karistuste määramise arv kasvanud enam kui kolm korda. Kahtlemata näitab vabadusest ilma jäetud isikute arvude pidev suurenemine seda, et väiteid karistuspraktika leebemaks muutumisest ei saa võtta vaieldamatu tõsiasjana. Rahatrahvi ja tingimuslike karistuste ja paranduslike tööde arv on viimasel ajal stabiilne. Kinnipeetavate arv on olnud pidevalt samas suurusjärgus, jäädes kogu iseseisvuse perioodil praktiliselt muutumatuks. Samal ajal on vähenenud Eesti elanike arv.
vastuolus olevaks14. Siseriiklikest õigusaktidest moodustavad vangistusõiguse vangistusseadus ja teised vangistust reguleerivad seadused, Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri määrused ning vanglate direktorite antavad üldkorraldused. Eelnimetatud õigusaktide kohaldamist mõjutab oluliselt ka riigikohtu ja teiste kohtute praktika.15 Vangistusõiguse peamine allikas on vangistusseadus, kitsamalt võttes vangistusseaduse see osa, mis käsitleb vabadusekaotuslike karistuste täideviimist. Vangistusseadusest tulenev vangistusõigus on kõige mahukam kriminaaltäitevõiguse haru. Vangistusõigus ei ole muudest õigusharudest isoleeritud. Näiteks need vangistusseaduse sätted, mis käsitlevad isiku põhiõiguste piiramist, on riigiõiguslikud; sotsiaalhoolekannet ja vanglateenistust reguleerivad sätted aga on vaadeldavad töö- ja sotsiaalõiguse normidena.16 Vang§ § 1 toob välja seaduse rakendusala, vastavalt sellele reguleerib vangistusseadus