samalaadseid tegusid toime panna. Samuti on KarS § 87³ lg-s 4 sätestatud, et kui 18 Eelnõu seletuskiri, lk 16. 9 karistusjärgsest kinnipidamisest tingimisi vabastatu19 käitumise põhjal on alust arvata, et ta võib panna toime uusi kuritegusid, võidakse sellise isiku suhtes uuesti kohaldada karistusjärgset kinnipidamist. Eelneva põhjal julgeb autor väita, et praktikas võib karistusjärgne kinnipidamine kujuneda ka eluaegseks vabadusekaotuseks. Karistusjärgse kinnipidamise täideviimisel lähtutakse vangistusseaduse20 (edaspidi VangS) regulatsioonist. VangS § 104³ kohaselt toimub see kinnises vanglas ja karistusjärgselt kinnipeetavaid (edaspidi kinnipeetav) hoitakse teistest kinnipeetavatest eraldi. Kuna isik on süüle vastava karistuse ära kandnud, tuleb vähendada kinnipidamise repressiivsust ja tagada võimalikult loomulik keskkond.21 Tulenevalt sellest võimaldatakse neile kaks korda poole
Jääb ikkagi kasvõi teoreetiline võimalus põgenemiseks, samuti uue kuriteo toimepanemiseks vanglas. Ka on võimalikud muutuse kriminaalseadusandluses või kogu riikluses, mis võivad tingida olukorra, kus kaasinimestele ohtlik indiviid satub taas vabadusse. Eluaegse vanglakaristuse rakendamise praktika näitab, et enamikul juhtudest vaadatakse kuriteo ja kurjategijaga seotud asjaolud teatava aja möödudes üle, mis sageli tähendab eluaegse vanglakaristuse muutmist tähtajaliseks vabadusekaotuseks. Hoopis keerulisem on võrrelda sunnanuhtluse ja eluaegse vanglakaristuse üldpreventiivset efekti - nende karistuste mõju kogu ühiskonnale. Enamasti on küsimus püstitatud järgmiselt: kas sunnanuhtluse rakendamine hoiab ära raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning kas surmanuhtluse kaotamine suurendab niisuguste kuritegude toimepanemise sagedust riiklikus mastaabis? Inglismaal ja Walesis kehtestati moratoorium sunnanuhtluse suhtes tapmise eest 1965. aastal ning siis kardeti
annaabi.ee 
