matemaatika ja füüsika suhete, ehk teaduse. 2. Eelkujundus seisneb selles, et tulevik pole välismaailmas olevikuga ühteseotum, kui meie enda teadvuses. Bergson püüdis selgitada meie mina vabadust läbi aja ehk kestuse ja erinevate tujude ehk psühholoogiliste seisundite. Kui selle seletuse probleem tuleneb sellest, et kestust püütakse samamoodi seletada, kui ulatust, millest ta rääkis teises peatükkis. Järgnevust tõlgendatakse samaaegsuse kauduja vabaduseideed tõlgitakse arusaamatus keeles. Neile probleemidele leidis ta enda raamatus lahenduse kasutades paljude teiste teadlaste, filosoofide ideid seletades enda arusaama vabadusest.
käivaid värssmõtisklusi (,,Tuhas ja tules") ning iroonilisi kommentaare ,,Tartu vaimule" ja akad. Keskonnale (,,Taru ja Tallinn"). . (Kruus 1995 : 562) Kuigi 1930.aatate keskel oli Sütiste luulelaad lähenenud arbujate rütmituse stiilile, ründas Sütiste viimaseid ägedalt ja ülekohtuselt essees ,,Meie uusromantika pärapoeesia", mis on hiljem esile kutsunud vastakaid hinnanguid. . (Kruus 1995 : 562) Näitekirjanikuna on Sütiste avaldanud piiblimotiivilise, vabaduseideed kaitsva värssdraama ,,Jumalate mäss", psühhol. Perekonnadraama ,,Esimene pääsuke" (Tln.1937; 1941 telliti talt 1841.a. talurahvarahutuste 100. aastapäeva puhuks ooperilibreto ,,Pühajärv". Sõja lõpul kirjutas Sütiste ajaloolise draama ,,Ristikoerad", mis kujutab eesti hõimude võitlust ristirüütlitega XII saj. algul ning Lembitu ja Kaupo surma. Elu viimastel kuudel kirjutas Sütiste oma kaasaega kujutava näidendidialoogia
annaabi.ee 
