Luuletaja, kes ei mahu raamidesse – lakub end täis ja peksab kõik segi. 1974ndal aastal luuletamise järgi jätmise üks põhjus võib olla, et ta muudab oma eluviisi – loobub alkoholist. Hiljem töötab ta mässumehele sobivatel ametitel – katlakütjana, aga ’90ndatel saab ta ajakirja Akadeemia toimetajaks ja seal töötab ta kuni pensionile jäämiseni. Tema luule on poliitilise vastuhaku luule, mis ründab ka poeetilisi konventsioone. On kuidagi väga rõhutatult vabadusaateline. Luulelaad on reeglina vabavärsiline, kuid samas väga kõlav. Selge on see, et üks asi oli ta enda soovimatus ametliku liiniga identifitseeruda, kuid mässuluule avaldamisel tekkis tal ka raskusi, seda ei saanud tollases kirjanduskultuuris otsesõnaliselt avaldada. Paul-Eerik Rummo (s. 1942) Tegemist oleks justkui kahe näoga mehega. Rummo tähendus eesti kirjanduskultuuris on koguaeg olemas olnud alates kuuekümnendatest. 60ndatel on ta tõenäoliselt kõige tuntum noor kirjanik
Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892) Esimene Lääne luuletaja, kes kasutas riimita vabavärssi. Pigem XX saj ekspressionismi laadis looming. Sündis Long Islandi saarel farmeri peres. Haris end ise. Tegi tööd vaid hädapäraseks äraelamiseks. Kodusõja alal töötas sanitarina sõjaväehaiglas. Teda inspireerisid USA võimas loodus ja aina kiirenev ühiskonnaelu. Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu.
annaabi.ee 
