Tee omariiklusele ei olnud kerge, Vilmsile tõi see kaasa vahistamisi, vangistusi ja võib-olla baltisakslaste pahameele tõttu ka surma. Tema tahe teha kõike hästi ja ise, sai talle ka saatuslikuks. 1918 asus ta koos kolme kaaslasega teele Soome, et hankida toetust Eesti omariiklusele, kuid reis lõppes paraku traagiliselt. Vähesed oleksid olnud nõus ette võtma nii ohtlikku teekonda. Me ei tea kuidas hukkus Jüri Vilms ,aga me teame milline oli tema vabadusaateid järgiv elu. Kindel on aga see, et otsekohesus ja konkreetsus tema artiklites on eeskujuks ajakirjanikele tänapäevani. Tema kirjanduspärandist sama tähtis on tema panus Eesti õigussüsteemile. Miks siis on see taluniku peres sündinud ja oma radikaalsete vaadete tõttu gümnaasiumi alles eksternina lõpetanud advokaat nii tähtis? Ta jättis oma riigile ja rahvale vajalikul hetkel tasuva juristiameti ja asus tööle eesmärgiks Eesti riiklik iseseisvus
Kirjutas palju satiirilisi vabadusteemalisi luuletusi, milles türannia eitus on konkreetne ja lööv (luuletus "Pronksiaeg"). Itaalias kohtus Byron teistkordselt Shelley`ga. Koos kavandasid nad ühise ajakirja väljaandmist. Sellele tõmbas kriipsu peale katastroof 1822 hukkus Shelley laevaga tormisel merel. Byroni elu viimane järk on seotud kreeklaste vabadusvõitlusega Türgi ikke vastu. Mehiste tegudega kinnitas ta veel kord luules kuulutatud vabadusaateid. Ülipinges ei 7 pidanud Byroni tervis vastu. Pärast pikemat ratsamatka tabas teda külmetushaigus, mille tagajärjel Byron suri 19. aprillil 1824 Kreekas. Byronit leinas Kreekamaa ning kogu luulet armastav maailm. Goethe pühendas talle värsid "Fausti" II osas. Luuletaja põrm viidi Inglismaale ja maeti kodupaiga lihtsasse maakirikusse. Pikemate teoste kõrval on Byronil palju ka lüürilisi laule
annaabi.ee 
