Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "sõber"). Seal on osakeste vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus. Võib eristada ka disperse faasi osakeste omavahelisi mõjutusi. Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid 1. vabadisperseteks puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest "solutio" lahus) 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid.
1. Lüofoobsed süsteemid. Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid. Seal on osakeste vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Näiteks Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi lahus. Võib eristada ka disperse faasi osakeste omavahelisi mõjutusi. Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid 1. vabadisperseteks puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks. 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2
Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks. Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest “lahustan” ja “sõber”). Seal on osakeste vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus. Võib eristada ka disperse faasi osakeste omavahelisi mõjutusi. Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid vabadisperseteks – puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest “solutio” – lahus) Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne “gelare” – külmutama). 89. Kolloidsüsteemide tekke tingimused.
annaabi.ee 
