Teatud erandiks on sõrmketastest koosnev rootoräke (sõrmketasäke), mille ketta läbimõõt on suhteliselt suur (kuni 550 mm). Kui tööseadiste pöörlemistelg on masina liikumissihi suhtes nurgi, siis töötavad need randaalimise põhimõttel, nihutades mulda ka külgsihis. Niisuguse rootoräkkena on kujundatud biiteräke ja sõrmketasäkke üks modifikatsioone. Vurräkked on ketas- ja kahveltüüpi, võnkäkked (võnkuvliikumisega) aga latt- ja nooktüüpi. Sõrmketasäke on vabaaktiivne rootoräke, mille tööosaks on rõhttelje ümber pöörlev sõrmketas (läbimõõduga 35...55 cm). Ühisele teljele paigutatud sõrmkettad moodustavad patarei. Sõrmketasäke võib olla ehitatud sõrmketasrullina või sõrmketasrandaalina. Esimesel juhul on sõrmkettad patarei teljel vabalt pöörlevad, kusjuures ketta pöörlemistasandi ja masina liikumisigi vaheline nurk on null ning patarei telg on raamiga jäigalt ühendatud
pulgalülidest, mistõttu moodustub maapinna konarusi hästi kopeeriv liigendiline lüliraam. Seepärast on võrkäke sobiv hooldusäkkeks (orase, kartulivagude jm äestamiseks). Sugaäke pigem umbrohutõrjeks; Piiäke peenemate piidega kui sugaäke, teravilja saab ilusti äestada. Karjamaaäke koosneb rauast siledatest osadest, ülesandeks on väljaheidete ja mutimullahunnikute laialiajamiseks karjamaal. Sõrmketasäke on vabaaktiivne rootoräke, mille tööosaks on rõhttelje ümber pöörlev sõrmketas. Agrotehniline nõue äestamisel on mullakihi ühtlane läbitöötamine töösügavuses ja pindalaliselt. See üldnõue on täpsustatav järgmiste üksiknõuetega: 1) äestada tuleb õigeaegselt !!! - kevadisel mullaharimisel tähendab õigeaegsus eeskätt mulla sobivat niiskust (kui muld ei kleepu tööseadisele). Äke peenestab mulda hästi siis kui mulla niiskus on 50-65% piires