Järgmiseks kehtib abiellunud paaridele õigus, et nad ei pea andma tunnistusi oma abikaasa vastu nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses. Selline õigus vabaabielus olevatele inimestele ei kehti. Mitmed sotsioloogid on uurinud inimesi, kes on abielus kui ka neid, kes on vabaabielus. Sellest uuringust järeldus, et vabaabielude korral on naised enamasti halvemas olekorras ning sõltuvad suuresti mehest. Suureks puuduseks vabaabielul on ka lugu ühisvaraga. Vabaabielus olles puudub teisel vabaabikaasal õigus poolele omandist ning omandisuhteid tuleb reguleerida kas omavahelisel kokkuleppel, mis võib sageli osutuda väga tülikaks ning närvesöövaks, või vastavate lepingutega. Seaduslikel abikaasadel on aga ühisvara teke automaatne. Vabaabielus on ka omad positiivsed küljed. Esmalt jääb osapooltele oma isiklik vabadus ning ollakse koos ainult kahe inimese omavahelisel ning sobival kokkuleppel. Suhtega ei kaasne mingeid täiendavaid kohustusi
tarbeesemed. Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Nad võivad teha seda kokkuleppel, vaidluse korral jagab ühisvara kohus ühe või mõlema abikaasa nõudel. Vabaabielus poolte ühisvara ei teki. Vabaabielu korral puudub teisel vabaabikaasal automaatne õigus poolele omandist, ning omandisuhteid tuleb reguleerida vastavate lepingutega. Lahku minnes on vara jagamine tõendamise küsimus: kes mida endale soetas, kes mida ja kellele kinkis, samuti mille eest. Näiteks võib osutuda problemaatiliseks situatsioon, kus laen on võetud küll koos kui ühine kohustus, selle eest on ostetud korter või maja, ent kinnistusraamatus on omanikuna registreeritud vaid üks isik. Hiljem võib vaidluse lahendamine kujuneda väga keerukaks