pidi olema toetajaid. Draama muutus kirjandusliigiks, mis mõjutas ühiskonna hoiakuid kõige enam. Tegevus toimus järgemööda eri lavadel: a) eeslava ehk prostseenium põhitegelased, publik ümbritses kolmest küljest b) tagalava see oli eesriidega eraldatud c)palkonlava asus tagalava kohal Näidendis kasutati lavaefekte ja dekoratsioone. Viljeleti nii tragöödiad kui ka komöödiad. Teater oli dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega. Põhiliselt kirjutati 5- vaatuselisi värssteoseid. Teemad olid ajaloolised või mütoloogilised. Komöödiate sündmusi seostati kaasajaga. Naised kandsid teatris maske ja kaasa nad mängida ei tohtinud. Teater oli klubiline asutus. 7. Shakespear'i loomingu liigid, oska nimetada igast vähemalt kahte tragöödiad Hamlet, Romeo ja Julia, Macbeth, Othello komöödiad Veneetsia kaupmees, Palju kära ei millestki, Suveöö unenägu ajaloolised kroonikad Richard III, Henry V, Henry VIII
Teatrite ehitused jne. Alates 16.sajandi keskpaigast hakkavad tekkima püsivad teatrid rändteatrite asemele, ligipääs suurele linnapublikule. Inglismaal (Elisabeth I (1558-1) valitsusajal, 16.sajandi II pool, Shakespeare'i aeg) saavutab teater hiilgeaja. Osalt antiigi matkimine, osalt keskaegne, osalt oma rahvusteatri moodustumine. Vorm oli oluline. Kuid Inglismaal oli 5- vaatuseline näidend, siis Hispaanias kirjutas Cervantes näidendeid 4-vaatuselisena, ning hiljem Lope de Vega 3-vaatuselisi näidendeid. Tuli leida midagi testsugust (vormi). Inglismaal võeti kasutusele blankvärss (esmakordselt Surrey tõlkis Vergiliust, ning kasutas osaliselt blankvärssi, 1561). Järgnevalt Shakespeare ja tema kaasaegsed kasutavad peamiselt blankvärsis. Suur osa Shakespeare'i teoseid on võetud Itaaliast, seega on ka blankvärss tulnud Itaaliast. Inglise luule on Eesti keelele lähedasem, jambiline rütm, peamiselt meesriimis 10silbilised värsid.