Mari Vihmand Neljapäeval, 16. aprillil kell 19.00 külastasin Rahvusooperit Estonia, kus käisin vaatamas uut eestikeelset ooperit ,,Armastuse valem". See oli Mari Vihmandi ooper, millel oli kaks vaatust. Libreto on kirjutanud Maimu Berg Esther Vilari romaan ,,Nina Glucksteine matemaatika" ainetel. Selles ooperis lauldi nii eesti, itaalia kui ka inglise keeles, mis minu jaoks oli uudne, sest varasemalt olen käinud vaatmas oopereid, kus lauldakse ikka ainult itaalia keeles. Mulle isegi täitsa meeldis, et laulud olid eesti keeles, sest siis oli seda palju huvitavam jälgida, kuigi eestikeelsed read ei kõlanud vahepeal kuigi hästi. Eestikeelne laul oli sellepärast huvitav, et tavaliselt kui ooperit lauldakse, siis eestikeelne tõlge on päris pikalt üks ja sama, kuigi laulja võib öelda tegelikult vahepeal ka midagi muud. Seal kasutati ka massistseene,
Tooga all kanti roomas ka tuunikat. Kõrgematel tegelasel nagu näiteks senatitel kaunistas toogat ka purpurpunane joon. Roomlaste elamud oli samuti kreeklastele sarnased. Maja keskel oli suurem avatud katusega ruum ning ühes maja otsas oli söögituba ja ülejäänud seintes asusid väiksemd elutoad. Kui on teada, et kreeklaste elus oli peale jumalate ka väga tähtis teater siis Roomas see nii polnud. Sama lugu oli ka spordiga. Roomlased armastasid rohkem näha verd. Nad käisid vaatmas gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi, mis olid rohkem pingelisemad kui teater. Ka teatris käidi kuid kindlasti oli selle osatähtusus väiksem kui Kreekas. Peale kõik neid Kreeka kultuuri mõjusid Roomale säilitasid roomlased siiski ka midagi endale omast. Nad säilitasid oma kuluuri samuti mingil määral. Roomlased lõid palju uusi leiutisi ning nad on tänapäevasele maailmale palju juurde andnud.
et puude alt roniti maha. Ints vahepeal on saanud rasedaks ning kui teavitab sellest Leemetile selgub, et Leemet ning ka lugeja on kogu aeg valesti arvanud, et Ints on mees, tegelt on emane. Leemeti ema haarab ka suur romantika hoog kui jutuks tulevad väiksed lapsed ning eirates Leemeti hoiatusi ja muud hakkab ta kuduma suures koguses riideid tema tuleviku lastelastele . Kui ussipojad sündisid oli himu metsas suur, ema läks vaatmas vastsündinuid ning ka Hiie tahtis kuid Leemet kartes Hiiet ja ema kokku lasta hoidis Hiiet ussikoopa suu ees eemale, minnes tema juurde väga lähedal, nagu üritaks mingit sõnumit saata, Hiie veidi imestunult ning segaduses siis lahkus, et tulla hiljem tagasi. Homsel päeval tahtis minna Leemet Hiiele lähedust selgitama, et too mingite valede ideede peal oma lootust ei kergitaks. Kuid teel kuuleb ta võsast Magdaleene karjeid,
annaabi.ee 
