metallidest, millest mündid kokku sulatatud on. (Heledad mündid sisaldavad vaske, niklit ja pronksi, vasksed mündid on kas 89% ulatuses vasest või vasetatud terasest [7]). 2.3 Katse 3 [6] Katsevahendid: veekeedukann, mis on tükk aega puhastamata, Coca-Cola. Töö käik: Panen Coca-Cola katlakiviga kaetud veekeedukannu (Pilt 5) ja lasen selle keema. Seejärel jätan kannu viieks tunniks seisma ja loputan kannu. Hüpotees: Coca-Cola eemaldab kannust kogu katlakivi. Vaatlustulemus: Kui kallasin Coca-Cola kannust välja, ei olnud katlakivi kusagile kadunud, kann nägi välja veel jubedam, kui alguses, sest seinad olid seismise ajal pruuniks muutunud. (Pilt 6) Hiljem keetsin kannu äädikalahusega üle ning tulemus oli silmnähtavalt parem, sest katlakivi eemaldus peaaegu täielikult ning ka kannuseinad muutusid puhtaks. (Pilt 7) 13 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 14
1. Kuidas Popper mõistab empirismi? Popper pidas seda oletuslikuks ja hüpoteetiliseks need pärinevad inimese kujutlusvõimest. 2. Miks Popperi arvates empirismi argumendid ei pea paika? Sest ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Me ei tea iial ette, et milliseks kujuneb järgmine vaatlustulemus. 3. Mis siis on teadmiste allikaks, kui vaatlus ja eksperiment seda ei ole? Popperi järgi tuleb esitada hüpotees, oletus, mida hakkavad üritama teadlased kriitika ja kontrollimise teel ümber lükkama. Kui oletus on sellele vastu pidanud, võib selle esialgu omaks võtta, kuid siiski jääb ta ainult oletuseks üldistuse kindel teadmine pole võimalik. 4. Ajalugu ja allikad: kas Popper lubab selles valdkonnas teha erandi? 5
tasemeks (nivooks). Väljundiks y on nagu regressioonanalüüsiski mingi pidev/kvantitatiivne/mõõdetav suurus y. Näited: erinevate väetiste või sortide või mullastikutüübi mõju põllukultuuri saagikusele, erinevate pinnaisolatsioonimaterjalide mõju pooljuhtseadise lekkevoolule, eriala mõju vilistlaste palgale. Eksete tsensuur (anomaaliate eristamine) Ekse (anomaalia, jäme viga) on ekslik katse- või vaatlustulemus, mis tavaliselt on eristatav (suhteliselt) suure kõrvalekaldena ülejäänud / õigetest katse- või vaatlustulemustest. Ekse tekib mingi tõrke või vea tõttu katse tegemisel või katse tulemuste fikseerimisel (nt katsetingimuste rikkumine, mõõtevahendi rike, näidu lugemine valelt skaalalt, viga tulemi kirjapanekul/registreerimise, arvutus- või teisendusviga). Eksete äratundmise kriteeriumid on kahte liiki:
väljundile on oluline Dispersioonanalüüsiga seotud arvutuste ülevaatlikuks esitamiseks ja ka teatud kontrolliks kasutatakse tavaliselt nende koondamist nn dispersioonanalüüsi tabelisse, milles koguhajuvus ja selle komponendid esitatakse vastavate hälvete ruutude summade SS kaudu. SS on koguhajuvus, SSa on rühmadevaheline hajuvus, SS0 on sühmasisene hajuvus. Ekse ehk anomaalia, jäme viga on ekslik katse- või vaatlustulemus, mis tavaliselt on eristatav suure kõrvalekaldena ülejäänud katsetulemustest. Ekse tekib mingi tõrke või vea tõttu katse tegemisel või katse tulemuste fikseerimisel. Eksete äratundmise kriteeriumid on statistilised ja mittestatistilised. Juhtudes, kui katseandmetes on eksed, võib osutuda kohaseks minna üle nn mitteparameetriliste ehk jaotusvabade meetodite kasutamisele. Oluline erinevus on järelduste tundlikkuses: mitteparameetrilised skeemid on oluliselt tuimemad ja sama
väljundile on mitteoluline. Dispersioonanalüüsiga seotud arvutuste ülevaatlikuks esitamiseks ja ka teatud kontrolliks kasutatakse tavaliselt nende koondamist nn dispersioonanalüüsi tabelisse, milles koguhajuvus ja selle komponendid esitatakse vastavate hälvete ruutude summade SS kaudu. SS on koguhajuvus, SSa on rühmadevaheline hajuvus, SS0 on rühmasisene hajuvus. Ekse ehk anomaalia, jäme viga on ekslik katse- või vaatlustulemus, mis tavaliselt on eristatav suure kõrvalekaldena ülejäänud katsetulemustest. Ekse tekib mingi tõrke või vea tõttu katse tegemisel või katse tulemuste fikseerimisel. Eksete äratundmise kriteeriumid on statistilised ja mittestatistilised. Juhtudes, kui katseandmetes on eksed, võib osutuda kohaseks minna üle nn mitteparameetriliste ehk jaotusvabade meetodite kasutamisele. Oluline erinevus on järelduste tundlikkuses: mitteparameetrilised
Kui huvialune käitumine leiab aset väga ebaregulaarselt või kestab väga lühikest aega, siis kindlatel/juhuslikel aegadel vaatlemise asemel on otstarbekam vaadelda kogu sündmust (event sampling) ehk teisisõnu - sündmuse toimumise aeg määrab vaatluse aja. Üldjuhul on parem, kui käitumist saab vaadelda erinevates olukordades, paikades, tingimustes. Erinevate situatsioonide valikuga (situation sampling) vähendame võimalust, et vaatlustulemus kehtib ainut ühel vaatlustingimustel. Kui kaks vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada vaatlejatevahelise reliaabluse e. selle, kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. Seda võib väljendada 5. vaatlustevahelise korrelatsioonina, hea uuringu korral suurem kui 0.70; 6. nõustumise protsendina: (nõustumiste arv/kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%.
annaabi.ee 
