haigusi. Ausa inimesena otsustab ta täita oma kohust ning teatab avastusest linnarahvale, kes kuulutab ta ,,rahva sõbraks". Linnavalitsust huvitab aga kasum ning veevärk otsustatakse ümber ehitada linnaelanike kulul. Kogu linn nakatus vihast tõe ja selle avaldaja dr. Stockmani vastu. Suure draamakirjaniku loomingus hakkasid ilmnema üha tugevamad sümbolismi mõjud. Tema viimaste teoste raskuspunkt kandus sotsiaalsetelt konfliktidelt rohkem inimese siseelu vaatlustesse. Äärmiselt keerulise, piinatud ning lõhestatud karakterite kujutamisega kaasneb rohke sümboolika, mis lubab Ibsenis näha sümbolistliku draama esindajat. Sügav humanism, suurte ideaalide vastandamine väikekodanlikule piiratusele, tõe ja õiguse nõudmine iseloomustab ka Ibseni viimase loominguperioodi draamasid: ,,Metspart" (1884), ,,Rosmersholm" (1886), ,,Naine merelt" (1888), ,,Hedda Gabler" (1890), ,,Ehtusmeister Solnes" (1892), ,,Väike Eyolf" (1894) ja luigelauluks
Sotsiaalkriitilise kirjanduse alla kuuluvad eelkõige Aimée Beekmani romaanid, eriti "Valikuvõimalus" (1978), peategelane on emantsipeerunud naine, kes abiellub pehmeloomulise joodikuga, aga lapsed soetab teadlikult kolme n-ö täisväärtusliku mehega. Paul Kuusbergi "Vihmapiisad" näitab Nõukogude ühiskonda kui haiget ühiskonda. Võimatus takistamatult ühiskonnast kõneleda suunas prosaiste psühholoogilistesse vaatlustesse, need teosed on enamasti modernistlikud (Unt, Saluri, Vahing jt). 1980. aastatel hakkas ilmuma rohkem proosaraamatuid, kuid debüüte väga vähe. Valitsema hakkasid olme- e triviaalkirjandus ja juhuautorid. Lugejat huvitas eelkõige realistlik ajaviiteline jutukirjandus, mis kirjeldas igapäevaseid olusid ja tuttavlike tegelaste elujuhtumeid. Vanast generatsioonist nt Ardi Liives, Albert Uustulnd, Egon Rannet.
annaabi.ee 
