koheseid märkmeid väljapaistvate tegevuste ja iseloomujoonte kohta; - kuna vaatlemine toimub pikema aja vältel, saab uurija arendada enam lähedasema ja mitteformaalse suhte nendega, keda ta vaatleb; - vaatlus on vähem reageeriv kui teised andmete kogumise meetodid st. ei sõltu näiteks küsimuste ülesehitusest; - saadakse otsest teavet inimese või inimeste rühma tegevusest, teave on vahetu, sest vaatlustegevus toimub loomulikus ümbruses. Samal ajal on vaatlusuuringutel ka rida puudusi need on järgmised : - vaatlustulemused võivad olla subjektiivsed vaatleja objektiivsus võib hõlpsasti kaduda, ta ei taha märgata teatud asju, eriti kui ta on vaatlusalusega ja ülestõstetud probleemiga tihedamini seotud; - vaatluse puhul ei saa kunagi kindel olla, et selline olukord kehtib ka teistes situatsioonides; - keerukas ja tülikas on andmete ülesmärkimine ja kodeerimine; -
Joon. 18.2. Vaatlusteooria näitab, et liikuvalt vahendilt liikumatu objekti avastamise tõenäosus erinevatel kursinurkadel on erinev: f=0,5 cos q, kus q on objekti kursinurk. Graafik Joonisel 17.1 näitab, et avastamise tõenäosus vööripoolsetel kursinurkadel on tunduvalt suurem. Siit tuleneb ka vaatlussektorite määramine (Joon. 18.2). 1.3.2 Soovitused vaatlejale. Katkematu vaatlustegevus pikema aja jooksul kutsub esile väsimuse, igavuse ja alandab seega vaatluse tõhusust. Seetõttu on IMO koostanud soovitused vaatlemise organiseerimiseks. Vaatlusvaht saab olla efektiivne mitte üle 2 tunni ja sedagi vaid hea ilma korral. Vaatlejatele tuleb tagada tingimused edukaks tegevuseks: hoida roolikambri aknad puhtad, vahetada jälgitavaid sektoreid, anda välja päikeseprillid, vähendada segavat valgustust pimedal ajal jne.
annaabi.ee 
