Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vaatlusriista" - 4 õppematerjali

Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika
11
docx

Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika

Kui kasutada muidki uudseid meetodeid, siis on võrrledes kosmoseteleskoopidega võimalik vähendada oluliselt ka nende maksumust. See muidugi ei tähenda, et loobutakse uute kosmoseteleskoopide ehitamisest, eriti mis puudutab teisi kiirgusvahemike peale nähtava ja raadiokiirguse 1.1 Viimasel ajal on käivitatud kolm tõelist suurt teleskoobiprojekti. Ameeriklased on hakanud valmistama kahe suure vaatlusriista valmistamist. Üks neist kannab nime Kolmekümne meetrine Teleskoop teine on suur Magalhaesi teleskoop. Eurooplased aga kavandavad hoogsalt Euroopa Eriti Suurt Teleskoopi. Kolmekümnemeetrine teleskoop: Nagu nimigi ütleb on teleskoobi peapeegli läbimõõt 30 meetrit. Peegli moodustavad 492 kuusnurkset segmenti mõõtudega 1,4 meetrit. Teleskoop on USA ja Kanada ühisprojekt, mille maksumuseks hinnatakse üle 300 miljoni dollari. Teleskoop

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Taevakehade uurimine
8
doc

Taevakehade uurimine

universumi paisumise avastaja Edwin Hubble'i (1889­1953) nime. Hubble'i kosmoseteleskoobi (ingl k Hubble Space Telescope, lühend HST) peapeegli läbimõõdu 2,4 m määrab kosmosesüstiku lastiruumi laius, suurem ei mahuks ära. Sellelt tagasipeegelduvad kiired langevad 0,34 m läbimõõduga abipeeglile, mis suunab nad peapeegli keskele tehtud ava kaudu selle taha, kus asuvad vaatlusriistad. Korraga saab HST pardal olla viis erinevat vaatlusriista. Need, nagu ka paljud muud HST komponendid, on tehtud moodulitena, mida astronaudid saavad avakosmoses viibides uute vastu vahetada. Vaatlusriistade moodul on oma suuruse poolest võrreldav taksofoniputkaga. Astronautide tegevuse hõlbustamiseks on HST välispinnal kinnihoidmiseks kümneid käepidemeid. Kokku on HST-l praeguseni olnud üheksa vaatlusriista, kaks ootavad veel üles viimist. Nad võib jagada kolme rühma: taevakehadest ilusaid pilte tegevad kaamerad,

Füüsika → Füüsika
66 allalaadimist
Robert Hooke
9
doc

Robert Hooke

inimene, keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm.Uurija nimi oli Anthony van Leeuwenhoek. Ta ei olnud teadlane, vaid kaupmees. Kuid selleks tegevuseks polnud tal vähimatki kalduvust. Talle meeldis loodusteadusega tegeleda, loodust uurida. Ostjad käisid kaupluses ilma , et oleksid peremeest näinud. Peremees istus seina taga kontoris, kuid mitte äriraamatute taga, vaid endavalmistatud mikroskoopilisi preparaate vaadeldes. Oma 4 vaatlusriista nimetas ta uhkelt mikroskopiumiks ja see koosnes neljakandilisest metallplaadikesest, mille külge oli kinnitatud kumer suurendusklaas.Plaadikest tuli hoida silma ees. Klaasi taha oli kinnitatud uuritav ese. Juba tavaline prilliklaas, mis suurendas asju 2-3 korda, võimaldas näha asju suuremana kui nad paistsid paljale silmale. Kümnekordselt suurendav luup, mida hollandi kaupmehed kasutasid kauba kvaliteedi hindamiseks, muutis tavalised asjad hoopis

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid
4
rtf

Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid

Ahhaa ja MTÜ EFI. Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot' plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks. Uus torni konstruktsioon osutus sedavõrd õnnestunuks, et leidis järgmise poole sajandi jooksul rakendamist paljudes uutes observatooriumides (Helsingi, Pulkovo). Tartu tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja Universumist. Siin on tegeldud geodeesia, astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise,

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun