Eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Saadud tulemuste alusel on võimalik hinnata õhusaaste mõju taimede saagikusele ja mullaviljakusele, ning seost teiste ökosüsteemides asetleidvate muutustega. · Milleks vajatakse seiresüsteemis saasteainete mõõtmisi välisõhus ja sademetes? o Mudelarvutuste sisendiks o Vaatlusridade andmebaasi jaoks · Millised on esindusala kriteeriumid vastavat tüüpi seirejaamadele? o Linnafoonijaam üks iga 250 000 elaniku kohta o EMEP õhu- ja sademeseirejaam üks iga 50 000 km 2 kohta · Mida on mõtet modelleerida ja mõõta kui on huvi ajendatud sademete leelistumisest? o Kaltsiumkarbonaat sademetes o Magneesiumoksiid tahkete osakestena õhus o Lämmastikdioksiid õhus · Milleks vajatakse siresüsteemis mudelarvutusi?
(analoogiameetodil) samal või naaberveekogul oleva seirejaama andmetest. Kui seirejaama lähedal ei ole, siis valitakse püsivate kallastega sirgel jõelõigul lävend. Mõõdetakse jõe laius, määratakse sügavusvertikaalid, mõõdetakse kiirusvertikaalis voolukiirus. Jääaluse sügavuseks loetakse jää või lobjaka aluspinna ja põhja vaheline kaugus. Arvutatakse vooluhulk Q = F · A 19. Hüdroloogiliste vaatlusridade pikendamine Pikendamise põhjused: Puuduvad konkreetsed vaatlusandmed Lüngad Lühike vaatlusrida Juhuslikud vaatlusvead Süstemaatilised vaatlusvead Vaatlusrea pikendamine – analoogjõe printsiip: X – analoogjõgi Y – uuritav jõgi Tuleb leida seos kahe vaatlusjaama samaaegsete vaatlusandmete vahel Analoog-vaatlusrea pikkus vähemalt 20-30 aastat Samaaegne vaatlusrida mitte vähem kui 10-15 aastat
annaabi.ee 
