osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ladestub turbana siirdeveed jõesuulähedased tihedus: D = L/A km/km 2. Jõe valgla on ala, ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on mõjutab valgla maa-ala, mille kogu pindmine sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta
- 15 - Maxvooluhulki on vaja teada, kui projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed mõõtmestatakse arvutusliku maxvooluhulga läbilaskmiseks. Arvutusvooluhulk oleneb ehitise klassist ning määratakse maksimumvooluhulkade tõenäosuskõveralt. Minvooluhulkasid on vaja teada, kui proj veevarustust, sh kalakasvatuses selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrel
oluline suhteliselt kiirete meteoroloogiliste protsesside vaatlemisel. Kahjuks ei saa geostatsionaarsel orbiidil tiirleva satelliidi abil jälgida polaaralasid. Üks võimalus seda puudust kompenseerida on nn Molnia orbiit. Molnia puhul on Maast kaugeim punkt 42 000 km kaugusel Maa keskmest ja lähim punkt 6900 km kaugusel. Selline satelliit veedab suurema osa ajast kaugeima punkti lähedal ja tema nurkkiirus valitud suurel laiuskraadil asuva punkti suhtes on sel ajal väike. Pideva kvaliteetse vaatlusrea saamiseks piisab kolmest niisugusest satelliidist. Siiani pole sellist orbiiti kaugseires kasutatud, kuid potentsiaali oleks. 3.3. Detektorid Optilise kiirguse detektorid jagunevad fotograafilisteks ja elektro-optilisteks, mis omakorda jaotatakse lainepikkuse diapasooni järgi nähtava ja lähis-infrapuna kiirguse ehk VIR detektoriteks ja soojusliku infrapuna ehk TIR detektoriteks. Viimase kahe füüsikalised printsiibid osaliselt kattuvad
Mõõdetakse jõe laius, määratakse sügavusvertikaalid, mõõdetakse kiirusvertikaalis voolukiirus. Jääaluse sügavuseks loetakse jää või lobjaka aluspinna ja põhja vaheline kaugus. Arvutatakse vooluhulk Q = F · A 19. Hüdroloogiliste vaatlusridade pikendamine Pikendamise põhjused: Puuduvad konkreetsed vaatlusandmed Lüngad Lühike vaatlusrida Juhuslikud vaatlusvead Süstemaatilised vaatlusvead Vaatlusrea pikendamine – analoogjõe printsiip: X – analoogjõgi Y – uuritav jõgi Tuleb leida seos kahe vaatlusjaama samaaegsete vaatlusandmete vahel Analoog-vaatlusrea pikkus vähemalt 20-30 aastat Samaaegne vaatlusrida mitte vähem kui 10-15 aastat Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes
annaabi.ee 
