dünaamika Eesti valitsussektoris aastatel 2001-2011(2) Protsentides 15,0 14,8% 14,5 14,0 13,8% 13,5 13,2% 13,0 12,5 12,3% 12,0 12,0% 11,5 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Toote- ja impordimaksude tase vaatlusperioodil võrdlusena kogu valitsussektori tasemega Tuhandetes eurodes 6200000 5 889 621 5200000 4200000 3200000 Valitsussektori kogutulud 2200000 1953944 1200000
seadmete amortisatsioon ning tööjõukulud. Samuti on üsna suur kuluartikkel hoone rendi ja majandamisega seotud kulud. 28 3.2 Tulude arvestus kasumiaruandes skeem 2 Vaadeldes ettevõttes raamatupidamise sisekorra eeskirja, sai töö autor teada, et tulude arvestus toimub ettevõttes tekkepõhiselt ehk tulu kajastataks teenuse osutamise perioodil. Tulukontodest on ettevõttes kasutusel müügitulude, äritulude ja finantstulude kontod. Vaatlusperioodil toimusid tehingud müügitulude ja äritulude kontodel ning finantstulude kontodel liikumist ei toimunud. Pearaamatus müügitulude kontode kandeid vaadeldes selgus, et kõikide põhitegevusega seotud teenuste tegemisel kirjendatakse saadud tulu kasumiaruande kirjel „Müügitulu“ ning arve kinnitamise käigus tekib raamatupidamise registrisse finantskanne: D Nõuded ostjate vastu K Müügi käibemaks K Müügitulu.
Levimus haigete isendite osakaal populatsioonis mingil ajamomendil. L = haigete loomade arv teatud ajahetkel/populatsioonis olevate loomade koguarv samal ajahetkel L = avaldumuskordaja * keskmine haiguse kestus / (avaldumiskordaja * keskmine haiguse kestus + 1) 6. Kumulatiivavaldumus - mõiste, mida näitab, kuidas väljendatakse? Kumulatiivavaldumus (-haigestumus) väljendab vaatlusperioodi vältel haigestuvate ohustatud isendite osakaalu ehk proportsiooni. KA = haiguse uute juhtude arv vaatlusperioodil/ohustatud isendite arv populatsioonis vaatlusperioodil KA annab hinnangu sellele, milline on risk, et loom kogeb uuritavat sündmust vaadeldava ajaperioodi vältel antud populatsioonis. Kuna KA on võimalik arvutada alles vaatlusperioodi lõpus, siis saadav riskihinnang kehtib mineviku kohta avaldumusrisk Fikseeritud populatsioonis tuleb pooled väljalangenud loomad maha arvestada , dünaamilises populatsioonis tuleb jagada keskmise OIA'ga perioodi vältel, mida
00 ning oma vaatluse lõpetasin 23.00, kui mõõtsin viimast korda toatemperatuuri. Puhkepäeviti oli selleks perioodiks vastavalt 13.00 ja 23.00. Kuigi vaatlesin umbes kahe kuu jooksul välistemperatuuri ja selle mõju küttekulule, on kogutud andmeid siiski vaid 21 päeva jagu. Põhjuseks see, et paljudel päevadel ei toimunud olulist temperatuuri muutust ning minu ülesandeks oli just uurida välistemperatuuri languse või kasvu mõju küttekulule. Oma vaatlusperioodil kõikus temperatuur +1,5 kuni -26 kraadini. Välistemperatuuriks võtsin päevase mõõtmistulemuste keskmise. Allpool olevatest tabelitest [LISA 2; Tabel 2; Tabel 3] saab selge pildi, kui palju tõuseb küttekulu temperatuuri langedes. 16 Tabeleid on kaks, kuna argipäeviti on kütmisperiood lühem kui puhkepäeviti ning vastupidi. Oma kaminas kasutasin kütteks lepapuitu