Falsifikatsionistid võtavad teooriaid vastu kui ajutisi ja tagasilükkamisse suhtuvad kui lõplikkusse. Falsifitseerimine toimub vaatluste alusel, vaatlusotsustused võivad olla ekslikud. Seega ei ole falsifikatsioonid kunagi lõplikud. Karl Popper eristas üldiselt tuntud vaatlusotsustusi üksikvaatleja isiklikest tajukogemusest. Esimesi saab, kui need on selgelt sõnastatud, kontrollida. Üksikvaatlejal võib olla vaatlemisel mingisugune motivatsioon, mis muudab ta vaatlusotsustust. Popperi järgi tuleb vaatlusotsustusi, mida ta nimetab "baasotsustusteks", testida ja osad, mis testides läbi kukuvad, tuleb kõrvale heita. Edukalt läbinud otsustused on esialgu tõesed. Realistlikud testimissituatsioonid on komplekssed. Testimisse kaastakse ka teisi otsuseid, kui ainult need, millest teooria koosneb. Näiteks selleks, et planeeti ajal t vaadelda tuleb meil lähtuda teooriast, mis asendis peab olema teleskoop. Teleskoopi asend on seega lähte-eeldus. Sellele
Kui kindlalt ka otsustus vaatlusel näib põhinevat, pole kunagi välistatud võimalus, et uued teoreetilised edusammud paljastavad otsustuse ekslikkuse. Järelikult ei ole teooriate lõplik otseteed falsifitseerimine võimalik. 2.Popperi kaitse ei aita (98-101). Popperi seisukoht tõstab esile olulise vahe üldiselt tuntud vaatlusotsustuste ja üksikvaatleja isiklike tajukogemuste vahel. Üksikvaatleja võib, kuid ei pruugi tunnistada teatud kindlat vaatlusotsustust. Tema otsus selles küsimuses on motiveeritud osalt relevantsetest tajukogemustest, kuid üksikisiku puhul pole ainuski tajukogemus kunagi piisav, kinnitamaks vaatlusotsustuse kehtivust. Vaatleja võib millegi mõjul tajumisele toetudes tunnistada õigeks mõne vaatlusotsustuse, mis võib olal väär (98-99). Näide lk 99. Popperi kõnealuse seisukoha põhituumaks on vaatlusotsustuste vastuvõetavuse hindamine selle järgi, kuidas nad suudavad teste läbida. Baasotsustused ja Popper lk 100
annaabi.ee 
