isiku enese ideede haaramist tõsikindlaks ning korrigeerimatuks. Need kaks komponenti on naturalistlikud selles mõttes, et füüsilise sündmuse ning lausena on nad osa materialistlikust maailmapildist, erinevalt rneeleandmetest või muudest privaatsetest muljetest subjekti vaimus. Quine'i järgi pärineb empiiriline sisu niisiis meie meelte füüsilistest ärritustest. Epistemoloogia ülesandeks on seega näidata, kuidas meie teooriad ja teadmine pärinevad nendest ärritustest. Vaatluslaused "Mind huvitab tõendusmaterjali voog meelte ärrtitustest teaduse väljendusteni." Need ärritused põhjustavad vaatluslausete esitamist ning seega osutub epistemoloogia ülesanne lahendatavaks naturalistlikus raamistus tuleb seletada, kuidas on vaatluslaused seotud teiste teoreetiliste lausetega. Quine'i järgi ei ole nad teoreetiliste lausete reduktiivseks aluseks. Pigem kujutavad vaatluslaused endast laia, läbipõimunud võrgustiku äärmisi otsi, mis on
otsustest olemasolevatest tõenditest. Kuid süsteemiväline kriteerium – õigusemõistmise eesmärk ja õigluse nõue – on taandatav tõeteadmise taotlustele. Õigusotsuse argumendid on kõige üldisemalt jagatavad kahte põhitüüpi: Tõendiargumendid (faktiküsimus). Õigusliku otsustuse mittenormatiivsed eeldused ehk tõendiargumendid: 1) “materiaalsed” tõendid (asitõendid); 2) “protokoll-laused”: nn vaatluslaused, tunnistajate jt ütluste üleskirjutused, ekspertarvamused, tõendite tõlgendamise laused (tõendamisjõu ja -seoste kohta); 3) otsustajate episteemilised seisundid (nii faktide, tõendite kui ka normide kohta). Tõend on uuritava sündmuse jälg, mida on võimalik tajutavas vormis fikseerida ja mille alusel saab teha järeldusi selle sündmuse asjaolude kohta. Rangelt võttes materiaalne või semantiline jälg iseenesest ei ole tõend
annaabi.ee 
