kogumise järjekorda. 1. Hindame sipelgate aktiivsuse radadel. Selleks loendame pesast kuni paari meetri kaugusel ühe minuti jooksul üle teatud rajajoone pesast väljunud isendid või sisenejad. Rajad numerdame päripäeva alates pesa kõige põhjapoolsemast rajast. Kõigil radadel liikuvate isendite summa on tähtis ökoloogiline näitaja ja iseloomustab pere suurust ja elujõudu. Loendusi teeme igal vaatluskorral ja proovivõtul, vähemalt üks kord kuus, märkides kuupäeva, kellaaja, õhutemperatuuri, päikesepaiste esinemise jm. ilmastikuandmed. Soovitav on kirjeldada ka paari eelnevapäeva ilma, mis aitab seletada pesas toimuvaid muutusi tagasiulatuvalt. 2. Seejärel hindame tegutsevate sipelgate arvukuse pesa pinnal 1 dm2 eraldi a) pesa tipuosas ja b) alumisel poolel. 3. Asetame pessa kiiresti reageerivad peened anduriga labori- ja mullatermomeetrid või
võiks liikuda edasi järgmise isiku vaatlemise juurde. Piirangud Koha-keskne kaardistamine Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 23 - võib olla pealetükkiv; - kombineeritud käitumusliku kaardi kasutamisel, kus on nt 10 vaatlussessiooni ja 10 punkti teatud piirkonnas, ei tea uurija, kas need 10 punkti tähistavad üht last selles piirkonnas 10 korda või 10 last ühel vaatluskorral indiviidide vahelise ja indiviidisisese variatsiooni segadus teeb raskeks käitumuslike kaartide statistilise analüüsi. Indiviidi-keskne kaardistamine - väsitav ja pealetükkiv; - va rahvarohketes avalikes kohtades on märkamatuks ja taustale jäämine väga raske nii vaadeldava isiku kui teiste ümbritsevate inimeste jaoks; - erineval ajal vaadeldud indiviidide kaartide võrdlemine on keeruline;
annaabi.ee 
