interpreteerimisvead (lähtuvad vaatlejast) Sagedus (ühekordne, pidev ja korduv vaatlus) Objekti hõlmamise ulatuse alusel (kõikne- 100% ja mittekõikne- osa tervest) Andmete hankimise viis (otsene, osalus- ka varjatus vaatlus) kõigil omad head ja vead, valik sõltub vaatlejast endast. Etapid 1. Eesmärgi fikseerimine ja vaaltusobjekti valik 2. Formaalsused: loa hankimine 3. Vaatlusplaani koostamine 4. Vaatlusdokumentide ettevalmistus 5. Vaatluse teostamine 6. Tulemuste vormistamine 7. Kokkuvõte ja analüüs. Teoreetilised ja praktilised järeldused Vaatlusprotokoll- olgu ülevaatlik, konkreetne ja napp. Näide: PROTOKOLL nr ....... Vaatluse kuupäev..... Vaatluskoht..... Vaatleja nimi...... Vaatlusobjekt..... Vaatluse eesmärk...... Vaatluse ülesanded 1) ..... 2) ...... 3) ......
osavaatlus, hõlmab ainult teatud osa liikmeid, aga tulemused üldistatakse kogu vaatlusobjektile. 4) Andmete hankimise protseduuri järgi: a. otsene e. visuaalne vaatlus, vaatleja oma silmaga registreerib uuritavad tulemused b. dokumentaalvaatlus, vaatlsandmete allikatena kasutatakse erinevaid dokumente c. küsitlused : a) suuline küsitlus b) iseregistreerimine, annab ise vastused vaatlusdokumentide küsimustele(ankeetvastused) c)korrespodentsvaatlus, mille korral on olemas regulaarselt andmeid koguv ja edastav korrespodentide võrk(pere-eelarve uuring). 5) Vaatluse korralduse järgi: a. aruandeline vaatlus, andmete hankimine mitmesuguste aruannete kaudu b. ekspeditsioonivaatlus, mille korral andmed hangitakse vaatluskohtadele väljasõitnud eriettevalmistusega töötajate vahendusel
probleemile lahendust otsitakse ning missugust objektide gruppi selleks on vaja uurida); o vaadeldavate tunnuste loetelu määratlemine (nende tunnuste põhjal peaks olema võimalik leida vastus eelmises punktis seatud eesmärgile ning nende tunnuste abil saame moodustada vajalikud küsimused, mida vastajatelt küsida); o vaatlusviisi kindlaksmääramine (ankeetküsitlus, intervjuu jms); o vaatlusdokumentide (ankeet) ja nende täitmise juhendi (vajalikud kommentaarid ja juhised) väljatöötamine; o vaatlusandmete õigsuse kontrollimise süsteemi väljatöötamine; o vaatlusdokumentide proovitäitmise korraldamine; o vaatlejate (intervjueerijad, loendajad jms) komplekteerimine ja väljaõpetamine; o vaatlusdokumentide vormistamine, paljundamine, laialisaatmine jms. Vaatlus peab kulgema läbimõeldult, st uurija peab püstitama endale kindla eesmärgi, koostama
annaabi.ee 
