Korraldatakse otseselt antud uurimisprobleemi lahendamiseks. 2. Teisesed ehk sekundaarsed. Varem teiste poolt kogutud andmeid kasutatakse konreetse uurimisprobleemi lahendamiseks. Liigitus andmete hankimise viisi järgi: 1. Otsese vaatluse puhul registreerib vaatleja oma silmaga vaatluse ajal nähtud tõsiasju. Näiteks ostjate registreerimine, liiklusvaatlused. 2. Küsitluse ajal registreeritakse küsitletavatelt isikutelt saadud vastused. a) suuline küsitlus (vestlus, intervjuu), kus vaatlusalusega vesteldakse ja saadud vastused registreeritakse varem koostatud küsitluslehele; b) ankeetvaatlus (ankeetmeetod), mille puhul lastakse uuritavatel vastata kirjalikult ankeetlehe küsimustele; c) korrespondentvaatlus, kus korrespondendid (eraisikud või firmad) regulaarselt koguvad ja saadavad andmeid varem koostatud programmi või küsitluslehe alusel. 3. Dokumentaalvaatlus kujutab endast kirjalikul (või elektroonsel) kujul olevate
- vaatlus on vähem reageeriv kui teised andmete kogumise meetodid st. ei sõltu näiteks küsimuste ülesehitusest; - saadakse otsest teavet inimese või inimeste rühma tegevusest, teave on vahetu, sest vaatlustegevus toimub loomulikus ümbruses. Samal ajal on vaatlusuuringutel ka rida puudusi need on järgmised : - vaatlustulemused võivad olla subjektiivsed vaatleja objektiivsus võib hõlpsasti kaduda, ta ei taha märgata teatud asju, eriti kui ta on vaatlusalusega ja ülestõstetud probleemiga tihedamini seotud; - vaatluse puhul ei saa kunagi kindel olla, et selline olukord kehtib ka teistes situatsioonides; - keerukas ja tülikas on andmete ülesmärkimine ja kodeerimine; - vaatlusalusel võib olla ebamugav, lisanduvad eetilised probleemid; - raske on saada absoluutset reaalset ülevaadet, kuna uurija kohalolek võib muuta vaadeldavate käitumist; - vähe sündmusi ja osalejaid.
annaabi.ee 
