kõlblaid tundeid. J. Käis võttis üldõpetuse aluseks koduloo kaalukate asjaolude alusel: 1. Õppeaine valikus ja käsitluses tunnustas kõigepealt kaht pedagoogilist põhinõuet lapsepärasus (õpetuse sisu koosneb lapse huviringi kuuluvatest asjadest) ja elulähedus (õpetus koolis peab hoidma sidet lapse koduse eluga, koduümbrusega); 2. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt teistatav vaatlikkuse ja näitlikkuse õpetuse nõue; 3. Kõige selle tõttu on koduloolises vaateõpetuses häid võimalusi isetegevuse põhimõtte rakendamiseks, õpilaste vaimsete võimete arendamiseks ja isikliku tubliduse kujundamiseks; 4. Kodukoha ehk kodumaa põhimõte. Püsiva väärtusega on J. Käisi panus loodusõpetuse metoodikasse, seejuures tervikliku vaatlusõpetuse loomine. J. Käis väidab, et loodusõpetus ei ole mõeldav ilma
tekitavad vahest küll hirmutunnet kui siiski tunduvad huvitavana. (samas, 2004.) 8 Kodulooline aine on elulähedane ja lapsepärane sellepoolest, et ta on vaba aine süsteemi kammitsaist. Vaateõpetuse teemad valitakse kodukoha elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt vaatlikkuse, näitliku õpetuse nõue. Siin ei tule puudu ainest, mille käsitlemisel laps saab harjutada kõiki oma meeli, võib katsuda asju käega ja mitmel viisil leida rahuldust oma tegevus- ja väljendustungile. Koduloolise aine käsitlemisel teritame lapse meeli, kasvatame püsivat tähelepanu, arendame vaatlus- ja algatusvõimet, harjutame asjalikku mõtlemist, ergutame fantaasiat ja laiendame huvide ringi. Kodulool on kindel alus kodumaa-kasvatusele sest, kes
annaabi.ee 
