võimaldas neindesse rohkem sulanduda. Arvatavasti tahtisgi kunstnik viia inimesi endaga koos sinna maali sisse, mis ka väga hästi õnnestus. Tundsin, kuidas oleksin ise sseisnud kuntsniku kõrval, seda maali tehes. Minu arvates on just mallide esitusviis oluline, kuna nagu selles näitusel, kus ma käisin pani see mind aina rohkem süvenema, nendest teostest ei saanud kuidagi mööda vaadata. Minu arvates on iga kunstiteoes oma lugu, mida püütakse ka vaatlejateni tuua. Ilma selleta ei ole mõtet külastada näitusi, kui neil ei teostel ei oleks tagamõtet. Seega igal maalil ja teosel on erinev lugu ning väärtus. Kui ma sinna näitusele jõudsin oli minu esimene reaktsioon, et kus teised maalid veel peituvad ning kas see ongi kogu näitus, kuna see oli hoopis teistsugune kui olin harjunud. Hiljem juba süvenedes mõistin, et selles peitubgi ilu, mida püütakse ka vaatajatele selgeks teha
Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. Ehk teisiti: antiosakesed lähevad läbi lõkspinna meie vaatlustele kättesaadavast universumist välja, osakeste voog aga võib ulatuda mustast august kaugel asuvate vaatlejateni. Sel juhul näitavad nende mõõteriistad, et must auk ei olegi päris must, vaid kiirgab kõikvõimalikke. Lõkspinnast väljaspool eeldame kõigi meile tuntud füüsikaseaduste kehtivust, järelikult ei tohi mustade aukude kiirgus rikkuda energia jäävuse seadust. Kuna tekkinud kiirguse voog kannab energiat, peab see olema tekkinud millegi energia vähenemise arvel. Et kiirgust tekitab must auk, peab vähenema musta augu energia ehk mass.
alumiseks miraažiks ja see on tüüpiline kõrbelistele aladele. Päikesepaistelise ilmaga võib tihti näha eeskätt asfaltteedel vesiseid laike või triipe. Ka see kuulub miraažide hulka ja tekib seetõttu, et tee kohal on tugevasti soojenenud õhukiht ja sealt peegeldub vastu taevas. Ka eemalasuvad autod võivad olla moonutatud väljanägemisega. Ülemine miraaž Kui valguse teekonnale jäävad erineva tihedusega õhukihid, siis liigub valgus nagu peeglite vahel ja võib väga kaugete vaatlejateni jõuda. Nii ilmuvadki nähtavale objektid, mis jääksid muidu horisondi taha. Kui maapinna lähedale koguneb/tekib väga külma õhu kiht, aga selle kohale jääb soojem õhukiht (inversioon), siis väheneb õhu tihedus kõrgusega esialgu väga kiiresti. Seetõttu kaldub valgus maapinna poole ning eemalasuvad objektid näivad olevad kõrgemale tõstetud. Seda nimetatakse ülemiseks miraažiks ja see on iseloomulik kohtadele, kuhu koguneb külm õhk (nõod ja orud), jää- ja lumeväljadele
annaabi.ee 
