2. Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär; et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite (ja isegi molekulide) spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema. 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist. 4. Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). 5. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv
plasmast, mille kiirgusspekter sõltub ainuüksi temperatuurist. · Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär; et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite (ja isegi molekulide) spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema. · Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist. · Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). · Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb,
pind koosneb täielikult ioniseeritud plasmast, mille kiirgusspekter sõltub aiuüksi temperatuurist.2.Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär, et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema.3.Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist.4.Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist.5.Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist.6.Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda.7.Kui emissioon ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga.8.Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust.Spektraaluuringud näitavad tähtede suurt mitmekesisust, kõikvõimalikke pöörlemis -, tiirlemis ja paisumiskiirusi. Tähespektrite klassifikatsioon
annaabi.ee 
