vahtrat jt.) 12 . Selles pargiosas on sõjapäevil ja hiljem puid maha raiutud (ala on osaliselt hoonestatud), paremini on säilinud ida- ja läänepoolsed (välimised) puuderead. Alleeosa ja kalmistu on tänapäeval pidevalt niidetud nagu ka peahoone esine ala. Kuna pargi alleeossa on erinevatel aegadel tehtud hulgaliselt vaheleistutusi, siis nüüdseks on endised vaatesuunad sulgunud. Käesoleva heakorrastusprojektiga on ära määratud vaatesihtide avamise ja raiete tegemise vajadus. Pargi ruumilisele struktuurile on iseloomulikuks järgnev: pargi keskel trooniv algselt barokne, hiljem klassitsistlikuks ümberehitatud peahoone avatud ala mõisa esindusõue lähemas ümbruses algselt avatud ja suletud ruumi olemasolu tänases pargis avatud vaade alleelt peahoonele ja vastupidi avatud vaade tiikidetaguste puudegruppide juurest mõisa peahoonele ja vastupidi;
mälestusmärke hävinud, aga romantiline meeleolu on säilinud (Hellström 1997). Désert de Retz (de Monville) Pariisi ümbruses, Chambourcy küla lähedal. 18. sajandi Prantsusmaa hakkas väsima rangetest regulaarsetest parkidest à la français ning otsis midagi uudset. Lõpuks leiti see - inspireerituna maailma eri osadest. Üks variatsioonidest, mis väljendus ka Désert de Retz'is, oli "le jardin anglais-chinois", mida iseloomustasid erinevates stiilides hooned vaatesihtide fookuspunktides. Kasutades maalilist väljendust, kutsuti neid arhitektuurielemente "fabriques". Seda laadi pargid pidid andma mikrokosmilise illusiooni. Erinevad fabriques-rajatised nt kreeka templi, hiina paviljoni või gooti varemete kujul olid mõeldud tooma parki vihjeid geograafiast ja ajaloost. Selle romantilise ja paljude atraktsioonidega pargi rajas kunstihuvidega Nicolas Henri Racine de Monville. Ta pärines heast