keelebarjääri tõttu, kuid minu suhtumist see Eesti venelastesse muutnud ei ole. Mul on aga palju eakaaslasi, kes suhtuvad Eesti venelastesse pigem halvasti. Seega tahtsin uurida, kas negatiivsed hoiakud Eesti venelaste suhtes on tingitud oma kogemusest või stereotüüpidest, kuidas noored tegelikult üldse suhtuvad Eestis elavatesse venelastesse, mis seda suhtumist kujundada ja mõjutada võiks ning milliseid omavahelisi probleeme Eesti venelastel ja eestlastel esile kerkib, eestlaste vaatepuntkist. Nagu seda tööd kirjutades selgus siis selle teema kohta ei ole Eestis tehtud piisavalt uurimusi. Uurimistöö uuriva osa jaoks moodustasid valimi üle 15aastased eesti rahvusest noored üle Eesti. Minu uurimistöö hüpoteesid on: Suurem osa uurimuses osalenud eestlastest suhtub Eesti venelastesse negatiivselt. Suurem osa uurimuses osalenud eestlastest arvab, et eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine on halb või pigem halb
Selles ettekujutuse arenguskeemi suhtes on sattunud opositsiooni Eesti, Läti ja Vene pool. Kui me räägime linnadest võrdlusega Venemaal, siis vene sõna grad tähendab nii linna kui linnust, sageli käsitletakse seda ajalookirjanduses esmajoones linnana. Kõige vanemad Vene kroonikad nimetavad Tartut gradina - selles kontekstis tundub võimalik rääkida linnadest ka ristisõdijate eelses Eestis. Edasi Eesti ja Läti vaatepuntkist linnalised asulad said Liivimaal alguse enne Saksa vallutust - Eesti puhul Tallinn ja Tartu. Selle diskussiooni juures tuleks kõige pealt defineerida, mis on linn, aga sellele pole ühemõttelist vastust antud. Saksa ajaloo kontekstis on linn asula, millel on linnaõigus. Sellisest seisukohast lähtudes on selge, et enne vallutusi linnasi Baltikumis ei olnud. Kui me vaatame linnadefinitsiooni
annaabi.ee 
