oma valitsusega kuna üldmulje näitab, et nendest hoolitakse. Kuid tegelikkuses selline asi ei toimiks, tekkivad pikad vaidlused konsensuse leidmise teemadel ning kokkuvõttes ei pruugigi kõik probleemid oma lahendust leida. Ütleksin, et selline käitumine on Eestile väga omane, poliitikud näivad rahvast hoolivat kuid tegelikult on neil juba omapoolne otsus tehtud või probleemide puhul need kajastatakse aga hiljem enam ei teata mis nende lahenduseks sai. Viimane vaatepunk näitab poliitikuid kui võimuorganid. Mehed on domineerivamad valutsuses, naisi eriti ei austata. Kate Millett on öelnud, et poliitika on võimustruktuuri suhted,korraldused,kus üks grupp inimesi kontrollivad teiste üle. Kodanikuühiskond on rahutu, ning nende vajadused jäävad tahaplaanile.
4 traditsiooni käsitlusviisi • Traditsioon kui o – kommunikatiivne toiming (traditsiooni edasikandumine ja levimine; traditsiooni ümbertöötlused; esitus); o – ajaline ideoloogia (traditsiooni vastandumine modernsele; traditsioonilised ühiskonnad ja väärtused); o – sotsiaalne nähtus (sümboolne konstruktsioon; “leiutatud” traditsioonid; mineviku tõlgendamine oleviku vaatepunk(st tulevikku silmas pidades); o – kogukondlik omand (kultuuripärand; seos identiteediloomega; “suured” ja “väiksed” traditsioonid); Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid
annaabi.ee 
