Lycée Français mon amour" (3/2011). Intervjuud on võrreldes teiste isikulugudega kõige neutraalsemad ehk ajakirja üldised rahvuslikud ja lähiajaloolised suunitlused on võrreldes teiste artiklitega vaoshoitumad. Neis käsitletakse intervjueeritavate loomeinimeste lapsepõlve ja edasist elu, enda ja sugulaste mälestusi, pearõhk on aga karjääril ja loomingul. Ajalool on intervjuudes oma osa, kuna just aeg on nende inimeste teed sellisteks kujundanud. Läbi intervjueeritava inimese vaateprisma süvenetakse ka tänapäeva Eesti ühiskonna valupunktidesse. Näiteks intervjuus Mart Raukasega mõtiskletakse demokraatia ja kodanikukohustuste üle. Intervjuus Jaan Tammega ei keskenduta mitte niivõrd temale kui inimesele, vaid lahatakse muinsuskaitse temaatikat. Intervjuu Ira Lemberiga kirjeldab kirjaniku elu tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Intervjuu ülesanne ajakirjas Kultuur ja Elu on lugejas ajakirja vastu huvi tekitamine, peab tekkima soov lugeda ka teisi artikleid
loodushuviliste põlvkonnad. 1948. aasta kordustrüki saatesõnas kirjutab akadeemik Harald Haberman: "Prof. Piiperi raamat on esimesi eesti- keelseid katseid loodusteadlase poolt panna loodus ilukirjanduslikus vormis kõnelema oma eluküllusest, kutsuda looduspiltide värvi, lõhna ja helide kaudu lugejais esile armastust ning huvi teda ümbritseva looduse vastu" (Haberman 1948: 3). Piiper ei jaga lugejaga mitte ainult vaatlusi, vaid ka elamusi läbi loo- dusteadlase vaateprisma, rõhutades looduse värvikülluse, lõhnavarjun- dite, häälitsuste, elutsüklite mitmekesisust. Looduskirjelduste vahele 260 Kadri Tüür, Timo Maran põimub märkmeid vaatlustehnikast, rakenduslikke küsimusi, mõtisklusi evolutsiooniõpetusest, eeskätt aga taotleb autor lugeja emotsionaalset nakatamist. Piiperi looduspildid on alati dateeritud (tekstis viidatakse sageli isegi kellaaegadele), samuti kirjeldab ta detailselt oma retkede
annaabi.ee 
