atmosfääris. Jupiteri ööpäev on väga lühike: ühe täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub vähem kui kümme tundi. Jupiteri ümbritsevatel orbiitidel tiirleb kokku kuusteist kuud. Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni ümbritsevad pilvevööndid, kuigi neid pole nii kerge näha kui Jupiteri omi. Ümber tema tiirleb vähemalt 21 kuud. Neist suurim - Titaan - on palju suurem kui Kuu. Saturni ümbritsevad rõngad muudavad ta üheks ilusamaks vaatepildiks taevas. Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest. Uraan Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud. Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril. Neptuun
telje kulub vähem kui kümme tundi. Jupiteri ümbritsevatel orbiitidel tiirleb kokku kuusteist kuud. 13 Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni ümbritsevad pilvevööndid, kuigi neid pole nii kerge näha kui Jupiteri omi. Ümber tema tiirleb vähemalt 21 kuud. Neist suurim - Titaan - on palju suurem kui Kuu. Saturni ümbritsevad rõngad muudavad ta üheks ilusamaks vaatepildiks taevas. Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest. Uraan Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud.Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. Tal on ka väga suur telgkalle. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui
romaani, luuletuse, filmi v6i maali uurimisel on üpris võõras. Minu eesmärk on uurida just seda pakkuda viise kuidas käsitleda geograafiat sarnavord inim-kui sotsiaalteadusena. Üksikud inimgeo on seda lähenemisviisi kasutanud alates 1970 a. Olles seotud sotsiaalsete liikumistega, feminism jne. see on viinud humanistliku geograafia suunas. Maastik Inimgeograafias on maastik alati tihedalt seostatud kultuuriga ja nähtavatest vormidest. Ta on nägemisviis, välismaalima vaatepildiks, visuaalne tervik. Ta tõusis esile renesseansi ajal, tähistades uut laadi suhet inimeste ja nende keskkonna vahel. Oluliseks sai perspektiiv, mis võimaldas kahes mõõtmes taasluua realistliku illusiooni kolmemõõtmelisest ruumist. Nt maalikunst, luule, kirjandus jne. niisiis on maastik seotud uue nägemisviisiga, mille järgi maailm on ratsionaalselt korrastatud, kavandatud ja harmooniline looming, mis on hoovatav ja juhib inimese tegevust keskkonna muutmisel või paranadamisel
annaabi.ee 
