Selleks võtab vaatleja väljaspool läätse sisse sellise asendi, et tema silmad jäävad läätse optilise telje kõrgusele. Vaadeldakse hästi paistva vaatepiiri suunas. Kui läätse optiline telg on nähtav vaatepiiri tasapinnaga paralleelne, siis ühtib läbi läätse paistev vaatepiirilõik läätse kõrvalt paistva vaatepiiriga. Kui ei ole paralleelne, siis vaatepiiri osad moodustavad sirgjoone asemel astmelise joone, kusjuures läbi läätse paistev vaatepiirilõik jääb vaatepiirist alla- või ülespoole olenevalt sellest, kas lääts on kaldu vaatepiiri suunas või vastaspoole. Kontrollimisele peab vajaduse korral järgnema läätse asendi reguleerimine. 5
Rüütliromaanid inspireerisid Cervantest tegema oma romaani kangelaseks don Quijote, vaesunud hidalgo, kes Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne romaan võis talle ette öelda idee panna see rändrüütel seiklema ajas ja ruumis määratud oludesse, ühtlasi neist sõltuma ja neile vastanduma. Ebatavaliselt tähtis selles kontseptsioonis oli jätta don Quijote südamedaam Dulcinea (Aldonza Lorenzo) romaani reaalsest vaatepiirist välja - nii et tema kohalolek romaanis on veelgi "kehatum" kui Beatricel Dante "Jumalikus komöödias". Nõnda armastus küll juhib don Quijote rännakut, seiklust ja kogu romaani, kuid maisel kujul end teoses niisama hästi kui ei ilmuta. Armastus ei ole seega eraelulineisiklik, ei alluta ega hõiva "loona" kogu romaani - Cervantes oleks võinud raamatu ju kirjutada ka lihtsalt äpardunud armuseikluste ahelana -, vaid
pikareskne romaan ise. Rüütliromaanid inspireerisid Cervantest tegema oma romaani kangelaseks don Quijote, vaesunud hidalgo, kes Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne romaan võis talle ette öelda idee panna see rändrüütel seiklema ajas ja ruumis määratud oludesse, ühtlasi neist sõltuma ja neile vastanduma. Ebatavaliselt tähtis selles kontseptsioonis oli jätta don Quijote südamedaam Dulcinea (Aldonza Lorenzo) romaani reaalsest vaatepiirist välja - nii et tema kohalolek romaanis on veelgi "kehatum" kui Beatricel Dante "Jumalikus komöödias". Nõnda armastus küll juhib don Quijote rännakut, seiklust ja kogu romaani, kuid maisel kujul end teoses niisama hästi kui ei ilmuta. Armastus ei ole seega eraelulineisiklik, ei alluta ega hõiva "loona" kogu romaani - Cervantes oleks võinud raamatu ju kirjutada ka lihtsalt äpardunud armuseikluste ahelana -, vaid avab
Külm judin jooksis minust läbi, aga ma lähenesin siiski. Laevakere ujus üsna madalas; nägin kohe, et seal ühtki elavat hinge enam olla ei saanud. Sõitsin ümber laeva ja hõikasin mõned korrad, aga keegi ei vastanud; igal pool oli surmavaikus. Mul läks süda pisut raskeks salga pärast, aga mitte väga, sest ma arvasin: kui nemad sest üle said, siis saan mina ka. Siis tuli aurupraam; sõudsin siis poolpõiki jõe keskele, ja kui arvasin, et olin vaatepiirist väljas, siis tõmbasin aerud sisse ja vaatasin tagasi. Nägin, kuidas praam ümber laevakere nuuskis ja miss Hookeri jäänuseid otsis, kuna kapten teadis, et onu Hornback maksab. Varsti loobus praam otsimisest ja läks kalda suunas tagasi. Mina hakkasin jälle sõudma ja ruttasin allavett, nii et jõgi vahutas. Tundus, nagu oleks kangesti palju aega möödunud, enne kui Jimi tuli hakkas paistma. Ja kui see siis paistis, tundus, nagu oleks see tuhande miili kaugusel. Kui ma sinna jõudsin,
annaabi.ee 
