Ajaloolise tausta dokumenteeriminel oli Flaubert täpne ja jäi siingi truuks oma loomemeetodile: olla erapooletu ja kujutada tegelikkust tõeselt. Seetõttu on kirjanik loobunud ,,kõikvõimsa", oma tegelase mõtteis ja tulevikku teadva autori positsioonist. ,,Tundekasvatuse" sündmused jõuavad meieni tegelase silmade-kõrvade kaudu, tegelasi endid õpime tundma teiste kommentaaride järgi. Flaubert alustas kirjutamis romantilises laadis, kuid jõudis õigepea realistliku vaatenurgani. Märkimist väärib ka ajalooline romaan ,,Salambo", mis viib lugejad 3. saj. eKr. Kartaagosse kus toimub orjade ülestõus. Armastuslugu Kartaago väejuhi tütre Salambo ja ülestõusnute juhi Matho vahel. Selle teose tarvis külastas Flaubert Lähis_ida. Sambod on kõrvutatud Emmaga. Kokkuvõttes pole Flauberti kirjanduslik looming mahult suur, kuid kunstimeisterlikuse ja ideelise sügavuse poolest seda kaalukam.
meelde mõte, mitte sõnastus. Gustave Flaubert Flaubert kuulub 19. sajandi prantsuse realismi klassikute hulka, kuid teisalt võib tema teostes juba täheldada realismi muutumist: lisandunud on naturalismi elemente, filosoofilis- psühholoogilisi otsinguid jne. Nagu impressionistid, läks ta sageli välja loodusesse, kasutas loomingu allikana isiklikke elamusi ja muljeid. Ta alustas kirjutamist küll romantilises laadis kui varsti jõudis realistliku vaatenurgani. Kuulsuse saavutas juba esimese romaaniga ,, Madame Bovary." See teos põhjustas talle ühiskonna kõlbluse, usu ja heade tavade solvamise eest. Teose järel hakati teostamatute romantiliste unistuste hellitamist Prantsusmaal tähistama mõistega bovarism. Teose ilmumine tõi murrangu kogu prantsuse kirjandusse. Moodne romaan omandas tehnika kindlad piirjooned ja täpse formuleeringu. Uus kunst oli leidnud endale grammatika.