Populatsiooni kasv ilma regulatsioonita – eksponentsiaalne kasv Populatsioon on pidevalt muutuv. Isendid populatsioonis sünnivad, surevad, rändavad. Isegi elevante, kes on teadaolevatest kõige aeglasema sigimisega, oleks vaba sigimise korral viie sajandi möödudes ühest paarist 15 miljonit. Samas pole Maa kaetud pideva elevandikihiga. Mis aga piirab organismide piiramatut sigimist? Populatsiooni arvukust reguleerivad keskkonnategurid. Et mõista keskkonnategureid, vaateme kõigepealt organismide sigimisvõimet ilma reguleerivate faktoriteta (vaata joonist 12, lk 37). Sellist kasvu kutsutakse eksponentsiaalseks kasvuks. Kui järglasi oleks rohkem kui kaks (enamustel organismidel on rohkem), kasvaks populatsioon veelgi kiiremini. 30. Populatsiooni kasvumudelid: logistiline, selle omadused? Sageli näitab populatsioon alul eksponentsiaalset kasvu kui ta satub paika, kus ressursse (näiteks toitu) on palju
Ks iseloomustab vaba ensüümi ja substraadi vahelist reaktsiooni, alati teist jätku! On väga oluline konstant, tuletatav kahest eelpool toodust konstandist: See ei saa olla suurem kui ükski eraldi võetud teist järku kiiruskonstant pärisuunalise reaktsiooni teel. 27.11.2017 MM võrrandi poolt kirjeldatud kõver: v versus [S] Matemaatiliselt on ristkülikukujuline hüperbool. Võrrandi paremaks mõistmiseks on hea vaadata piirjuhte. X-teljel on substraat ja y-teljel on kiirus. Vaateme kolme piirjuhtu. Asümptoot: läheneb sellele, aga kunagi päris ei jõua sinna, ei jõua platoole. Kui substraadi konts on palju suurem kui KM: 1.[S] >>KM, siis KM + [S][S] (läheneb S-ile) v=kcatE0=Vmax piirkiirus on asümtoot sirgjoon, millele funktsioon läheneb, aga kunagi ei jõua selleni. Kunagi pole võimalik pm piirkiiruseni jõuda. Piirkiirust võiks tegelikult tähistada Vlim-ga, aga ajalooliselt on korrektse (aga siiski ebatäpsem) Vmax. 2. [S]= KM
annaabi.ee 
