kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus. III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju
horisontaal tasapinnal. Haige kompenseerib kahelinägemist pea viltu hoidmisega. (perifeerne närv ristub!! , pöörab silma alla-välja) VI Eemaldajanärv: Kahjustuse korral silmamuna pööratud sisse (nina suunas); Esineb diplopia (pöörab ssilma väljapoole) III, IV ja VI närvi halvatus totaalne oftalmopleegia: Silm keskjoonel Ptoos Müdriaas - pupill lai Eksoftalm Silmamuna liigutajanärvide supranukleaarse kahjustuse korral esinevad vaatehalvatused. Sel puhul ei saa haige vaadata mõlema silmaga üle keskjoone kas paremale, vasakule, alla või üles. Selliste vaatehalvatuste sagedasemad põhjused on ajutüve kasvajad, ajutüve infarktid, entsefaliidid ja sclerosis multiplex kahjustuskoldega pons`is. Ülesvaatehalvatust nimetatakse Parinaud`sündroomiks ja ta võib esineda epifüüsi- ja III ajuvatsakese kasvajate puhul. Fasciculus longitudinalis medialis`e ärritusel näeme vaatekrampe, mille puhul silmad võivad
annaabi.ee 
