Samal viisil oletasid Parke ja tema kolleegid (1977), et vägivaldse seisuga TV programmid alandavad normaalset sotsiaalset ohjeldatud vägivalla suhtes pakkudes vaatajaile mitte ainult imiteerimist võimaldavaid modelle, vaid näidates ka niisugust käitumist, millist normaalselt sotsiaalselt vastuvõtmatuks peetakse. Osalt on see tingitud televisiooni võimust vaatajate maailma kujundamise üle. Gerbner ja Gross (1976) leidsid, et palju televiisorit vaatavatele inimestele tundub maailm palju ohtlikuma paigana, kui see tegelikult on nad ülehindavad kuritegevuse määra ja muutuvad võõraste suhtes väga umbusklikuks. Agressiivsuse keskkonnategurid Reas töödes on uuritud, kuidas keskkonnategurid võivad agressiivust suurendada või vähendada. Nii näitasid Donnerstein ja Wilson (1979), et inimesed muutuvad agressiivseks tõenäolisemalt mürarikkaks kui vaikses keskkonnas. Asjasse puutuvaks teguriks oli kontrolli
vähem ärritunud, kui need, kes normaalselt neid ei vaadanud (Thomas). 17 Vägivaldse sisuga TV programmid alandavad normaalset sotsiaalset ohjeldatust vägivalla suhtes - pakkudes vaatajaile mitte ainult imiteerimist võimaldavat modelle, vaid näigates ka niisugust käitumist, millist normaalselt sotsiaalselt vastuvõtmatuks peetakse (Parke). Palju televiisorit vaatavatele inimestele tundub maailm palju ohtlikuma paigana, kui see tegelikkus on (Gergner, Gross). Inimesed muutuvad agressiivseks tõenäolisemalt mürarikkas kui vaikses keskkonnas (Donnerstein, Wilson). Inimesed reageerivad provotseerimisele agressivselt tõenäolisemalt kuumas keskkonnas kui jahedas (Baron, Bell). Lapsed ja noorikud toimivad agressiivselt ja võistluslikult tõenäolisemalt pärast mõnda aega
annaabi.ee 
