raamatute sarja. Lugedes seda raamatut, oli minu jaoks üllatavalt palju selliseid seoseid, millest sain hästi aru ja mis ei tulnud minu jaoks enam uudisena, aga samas oli ka küllatki uut ja väga väga arusaamatut infot. Mina sain aru, et selle raamatu põhiline sõnum on, et inimene on läbi aja pidevas muutuses ja kõik, mis jääb mineviku, mõjutab meie praegust ajalist situatsiooni. Inimene elab oma keskkonnas iseendana minevikku ja tulevikku vaatavas seotuses. Näiteks elamishirmu käsitleb Jespers nii, et elukorralduse ratsionaliseerimiseks ja universealiseerimiseks on üheaegselt selle fantastilise eduga kasvanud teadlikoleks hävingust kuni hirmuni selle kadumise pärast, mille nimel tasub elada. Sissejuhatuses paneb autor kohe paika selle, et ajalooliselt möödunud situatsioone võib ehk vaadelda lõpulejõudnutena: nad on andnud oma tulemuse ja neid ei ole enam ning igaüks teab, et maailma seisund, milles me elame pole
nagu valge langevari pääseb valla väikesest, aga olulisest liigutusest. Mida võib pakkuda minu valge langevari rohu peal kohlus teiste samasuguste seas või veel avanemata mus eneses? Neid nii paljude poolt vaeveldud vaevu, neid juba ammu öeldud ikka lummavaid sõnu .. Kas oskan siis mina veel midagi pakkuda kõigele sellele lisaks? ¤¤¤ august-november 2002 Ulvi Martin TRANSILVAANIA - MAA TEISPOOL METSI on vaieldamatult eksootilisemaid paiku 21. sajandisse vaatavas Euroopas. Kiivalt arhailine oma külaelus, igal sammul metsiku looduse väge eksponeeriv ja uusi elamuslikke tahke avav. Ligemale aastatuhande Ungarile kuulunud, alates 1918. aastast suur suutäis Rumeenia territooriumist on paraku laiemalt tuntud ennekõike Dracula kodumaana. Tõepoolest, 15. sajandil elas tollases Valahhias prints Vlad Tepes, kes oma isalt, suursuguse Transilvaania Draakoni Ordu liikmelt päris liignime Dracu (Draculya 'Dracu poeg')
annaabi.ee 
